Ava peamenüü
Kaart

Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.[1] Tänav algab Kollase tänava ja Laulupeo tänava ristumisel, kulgeb läbi Kadrioru ja lõpeb Narva maanteel.

17. jaanuaril 1927 pandi tänavale Jaan Poska nimi. 1838. aastal oli see Liiva tänav (saksa: Sandstraße, vene: Pesotšnaja ulitsa) – nimi tulenes liivasest pinnasest ja seal voolanud Liiva ojast. Kasutati ka Suur-Liiva (saksa: Große Sandstraße) tänava nime. 30. augustil 1940 sai tänav nime Aleksander Leineri järgi[2] ja 18. oktoobril 1991 taastati Jaan Poska järgi antud tänavanimi.

"Jaan Poska portree", Paul Raua maal (1929)
Poska 8, J. Poska muuseum

19. sajandi esimesest veerandist pärii plaanide järgi oli Kadrioru alevikus kuni 25 kinnistut. Lossialeviku majad olid puidust, kivist oli ainult Poska 37 maja.[3]

HoonestusRedigeeri

Poska tänava piirkonda ehitati 18. sajandil Kadrioru lossi teenijate ja ehitajate maju. Seda hooneterühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk Slobodaaks (sloboda – vene küla, vene agul; paljud lossiteenijad olid rahvuselt venelased). Väikesed, kohati onnikeselaadsed majad moodustavad praegu Kadrioru hoonestuse vanima ja väärtuslikuma osa. Rida Slobodaa vanimaid maju hävis 19. sajandi keskel tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinutest on vanemate seas Poska 19 hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu Poska 33 ja klassitsistliku tüüpfassaadiga ühekorruseline Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Slobodaa piirkonna üheks kõige omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga õigeusu preestri elamu J. Poska 41.[4]. Tallinna II eeslinna kruntide 1865. aasta plaanil on näha Narva maantee ja Weizenbergi tänava vahelisel lõigul Poska tänaval kolme krunti. Seal asusid Rotermanni, Adamsoni, Gahnbäcki ja Mayeri suvilad. Tänapäeva Faehlmanni, Köleri, Poska ja Vesivärava tänava vaheline ala kuulus 1860. aastatel bürgermeister Aleksander Martin Lutherile ja oli kasutusel peamiselt heinamaana.

Poska ja Vilmsi tänava nurgal Poska (tollal Liiva) 6 asus 14. aprillist 1918 kuni 21. juulini 1923 Tallinna linna 21. algkool, 1. oktoobrist 1923 kuni 31. detsembrini 1924 Tallinna Merekool ning 1925. aastast linna väikelasteaed. Tallinna Merekool asutati 1919. aastal laevanduse seltsi algatusel. Poska 6 tegutsemise ajal merekooli laiendati ja avati lisaklasse.

Poska 8 maja on tuntud poliitik Jaan Poska kauaaegse elukohana. 1920. aastate lõpust kuni 1930. aastate keskpaigani asus seal Itaalia saatkond. Hiljem kolis saatkond Pärnu maantee 76 majja. 1930. aastatel omandas hoone Eesti Naisliit. Suuremas majas oli esimesel korrusel kaks korterit (14 elutuba), mida kasutati Eesti Naisliidu tütarlaste internaadina. Väiksemas majas asus esimesel korrusel ladu ja pööningul kaks korterit. 24. jaanuaril 2008 avati majas muuseum [5].

Ludwig Vaher lasi Poska 9 asuva maja püstitada 1932. aastal. Hoones on algusest peale peetud üürikortereid ja sama otstarvet täidab see praegugi. Maja renoveeriti aastatel 2010–2012, kasutades traditsioonilisi lahendusi ja materjale.

Eriti 1970. aastatel oli Koidula ja Leineri tänava ristmik Kadrioru üks tuiksooni ning seal asusid piima- ja lihapood, viinapood, kalapood ja ETKVL-i pood[6].

Poska 15[7],[8] asub alates 1996. aastast vanurite päevakeskus, mille omanik on Tallinna linn ning mida kasutab Vanurite Eneseabi ja Nõustamisühing [9]. Kunagi oli seal halvatuste ja muude raskete närvihaiguste all kannatajate turgutamiseks mõeldud Kadrioru sanatoorium.

Poska 19 krundil asuvad villa Mon Repos (Narva mnt 92) ja veel paar maja, mis 2010. aastal kuulusid Krediidipanga tütarfirmale aktsiaselts Martinosale. Suurim majadest on Tallinna üks vanemaid puithooneid, kivikatusega maja esindab vanapärast klassitsismi.[10]

1850. aastatel ehitati Poska ja Weizenbergi tänava nurgale kohvik, hiljem ehitati selle kõrvale "Roheliseks Konnaks" hüütud kohvik. Vanema kohviku maja oli hiljem elamu, kuni see 1984. aastal lammutati. "Roheline Konn" lammutati 2004. aastal [11].

Praeguse aadressi järgi Poska 36 ehitati 1874. aastal Koppelsoni villa. 1906. aasta paiku kuulus see salanõunik parun A. Maydelli pärijatele ja kandis villa Patria nime. 1913. aastal kuulus see parun N. Stackelbergile.

19. sajandil asus Faelmanni ja Poska tänava nurgal raehärra A.M. Lutheri suvila.

Narva maantee ja Poska tänava nurgal (aadressil Jaan Poska 53) asub Georg Stude villa, mis oli aastaid viletsas seisus, kuid restaureeriti 2012. aastal.[12]

Tuntud elanikudRedigeeri

Poska 6a korteris 3 elas 1930. aastate teisel poolel ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman koos luuletajast tütre Ilona Laamaniga, kes oli Jaan Poska lapselaps; korteris 4 elas 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate algul riigikohtunik Timotheus Grünthal; korteris 9 elas 1964. aastast arhitekt Vivian Lukk; korteris 2 elas pangandus- ja ühiskonnategelane Bernhard Baumann; korteris 1 elas Jaan Poska tütar Tatjana Poska-Laaman; 1961. aastast asus samas korteris pikemat aega nahakunstnik ja pedagoog Helda Reimo.

1953–1966 elas majas Poska 10 näitleja Betty Kuuskemaa.

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri