Toomhospidal
Toomhospidal oli Rootsi kuninganna Kristiina käsul rajatud ja aastatel 1652–1710 Kassisaba piirkonnas tegutsenud hoolekandeasutus.
Toomhospidal asus Tallinna tänapäeva Adamsoni 14 ja Eha tänava 8 nurgal. Asutus oli vaeste haigla, kus haigeid ravis Toompea lossi ja Tallinna garnisoni velsker[1], Toomhospidal oli Toompea haldusalas ja rahastati Toompeale kuuluva Mõigu mõisa sissetulekutest[2]. 1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt Tallinna garnisoni haiglaks.
Põhjasõja järel maha põletatud Toomhospidal, taastati samal kohal Toomkiriku koguduse hooldatud vaestemajana. Tänapäeva Eha tänav tänavat on nimetatud saksa keeles ka nimega Armentrasse (Vaeste tänav) selle ja praeguse Adamsoni tänava nurgal (Nikitini tänav 14) paiknenud Tallinna Toompea koguduse Toomkoguduse vaestemaja järgi.
Kui Kaarli kiriku kalmistu Tõnismäel suleti Eestimaa kuberneri korraldusega 2. novembrist 1748. aastal, õnnistas pastor Johann Georg Tiedeböhl sisse 1748. aastal, Toomhospidali taga uue kalmistu. Toomkoguduse uut kalmistut hakati nimetama eeslinna uueks kirikuaiaks või uueks Kaarli kiriku (surnu)aiaks[3].
Viited
muuda- ↑ Heiki Raudla, 9.2. Hoolekande varasem ajalugu Eestis, KODANIKU RAAMAT, Tallinn 2002, lk 89
- ↑ SEEK, linnaarhiiv.wordpress.com, 25 okt. 2017
- ↑ Tõnismae kalmistud, linnaarhiiv.wordpress.com, 18.11.2018