Toomhospidal

Toomhospidal oli Rootsi kuninganna Kristiina käsul rajatud ja aastatel 1652–1710 Kassisaba piirkonnas tegutsenud hoolekandeasutus.

Toomhospidal asus Tallinna tänapäeva Adamsoni 14 ja Eha tänava 8 nurgal. Asutus oli vaeste haigla, kus haigeid ravis Tallinna garnisoni velsker, Toomhospidal oli Toompea haldusalas ja rahastati Toompeale kuuluva Mõigu mõisa sissetulekutest^[1]. 1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt Tallinna garnisoni haiglaks.

Põhjasõja järel maha põletatud Toomhospidal, taastati samal kohal Toomkiriku vaestemajana.

Kui Kaarli kiriku kalmistu Tõnismäel suleti Eestimaa kuberneri korraldusega 2. novembrist 1748. aastal, õnnistas pastor Johann Georg Tiedeböhl sisse 1748. aastal, Toomhospidali taga uue kalmistu. Toomkoguduse uut kalmistut hakati nimetama eeslinna uueks kirikuaiaks või uueks Kaarli kiriku (surnu)aiaks^[2].

Viited muuda