Greiffenhageni haigla

Greiffenhageni haigla (ka: Tallinna Erakliinik) oli aastatel 1904–1988 Tallinnas, Suur-Roosikrantsi tänaval tegutsenud haigla[1] (tänase aadressiga Roosikrantsi 2a).

Algne haiglahoone Roosikrantsi tänaval

Haigla asutati 1904. aastal kirurg Wilhelm Adolf Greiffenhageni eestvedamisel[1].

Haigla oli Eestis esimene, kus aastast 1907 hakati tegema röntgenläbivalgustust ja -pildistamist ning aastast 1908 röntgenravi[1].

1940. aastal, peale baltisakslaste lahkumist Eestist, jäi haigla ka edaspidi töötama vastavalt sihtasutuse põhikirjale. Sihtasutuse juhatusest siirdusid mõned liikmed küll Saksamaale, kuid nende asemele valiti eesti ringkondadest uued. Haigla juhatajana asus tegevusse dr. Theodor Asu, sisejaoskonna juhatajana dr. Julius Bartels, tema assistendina dr. Olga Nartsissov, haava jaoskonna juhatajana dr. Bruno Vahtrik ja tema assistendina dr. A. Naber. Konsultantidena olid haigla teenistuses kõrvahaiguste alal dr. Henno Lender ja dr. Gottfried Dunkel, närvihaiguste alal dr. Endel Kirsimägi, laste- ja sisehaiguste alal dr. R. Laaman, kuna röntgeneoloogia alal jutis haigja juhataja dr. Th. Asu[2].

Nõukogude ajal nimetati haiglat Harjumäe haiglaks[1].

1997. aastal koostati hoonele rekonstrueerimisprojekt, millega muudeti varasem kasutusotstarve majutusasutuseks. Kunagist kalmistu nime kandev Hotell St. Barbara tegutseb hoones tänaseni.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 96
  2. Greiffenhageni haigla sihtasutuse juhtimisele., Uus Eesti, nr. 28, 30 jaanuar 1940