Toompea tulekahju

Toompea tulekahju oli 6. juunil 1684 Tallinnas Toompeal puhkenud tulekahju, milles sai kannatada suurem osa Toompea hoonetest.[1]

Tallinn 1630. aastal
Vaade Tallinnale. Adam Olearius 1632, Matthäus Merian 1635
Tallinn 17. sajandi keskel. Adam Oleariuse gravüür

Tulekahju sai 6. juuni hommikul alguse tallmeister Peter Brohmanni majast, mis asus Tallinna toomkiriku maal ning Tallinna toomkooli ja kiriku lähedal. Kuna puhus tugev lõunatuul, kandus tuli peatselt lähedalasuvatele puithoonetele. Tugevneva tuule tõttu ei õnnestunud ka põlengule piiri panna, lisaks said peagi veest tühjaks Toompea kaevud.[1]

Toompeal tulekahjust jäid puutumata üksnes vasallikohtuniku Niels Stackelbergi ja Kunda Mülleri, ooberstleitnant Ferseni ja Engtesi maja, ühes oldermanni majaga, mis asusid kaugemal eemal, teisel pool Toompea turgu.[2]

Tuld võttis ka Tallinna toomkiriku puidust torn ning kirik süttis põlema ja hävisid ka selle juurde kuuluvate elumajad. Ka Tallinna toomkool, rüütelkonnahoone ja suurem osa ülejäänud Toompea hooneid langesid tuleroaks. Toompea loss jäi siiski terveks. Ära põles ka kaks kolmandikku Eestimaa konsistooriumi arhiivist, ülejäänud suudeti päästa. Toompea tulekahju kogukahjuks hinnati ligemale 300 000 hõbetaalrit.[1]

Sädemeist võtsid tuld ka mõned hooned all-linnas, kuid seal suudeti tulele piir panna.[1]

Tulekahjude kartuses keelas Eestimaa kindralkuberner Toompea elanikel passita isikuid ulualla võtta ning kõiki Toompea ja selle eeslinna elanikke kohustati muretsema endale redeleid, tuletõrjekonkse, käsipritse, veeämbreid ja muid tuletõrjevahendeid. Samuti keelati rangelt ära puithoonete rajamine Toompeale.[1]

Tulekahju järel hakati kohe taastama toomkirikut, mille rahastamiseks tehti mitmel pool Rootsis korjandusi, kuid erilist tulu sellega ei saadud. Kiriku toetuseks kehtestas Eestimaa rüütelkond oma liikmetele vastava maksu. Eestimaa konsistoorium laenas Uue Testamendi trükkimiseks ettenähtud rahast 600 hõbetaalrit. Alles kahe ja poole aasta pärast oli Toomkirik sellises korras, et seal sai jälle jumalateenistusi pidada.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Tallinna toomkiriku põleng 1684. aasta juunis". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2007. Vaadatud 8. detsembril 2011.
  2. Kalmer Mäeorg, Kolmsada aastat tagasi põles Toompea maatasa, ülejäänud Tallinn pääses napilt, Postimees, 6. juuni 2018

Välislingid

muuda