Sevurallag
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Oktoober 2020) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2020) |
Sevurallag (vene keeles Севураллаг ehk Северо-Уральский исправительно-трудовой лагерь 'Põhja-Uurali parandusliku töö laager') ehk Sosva vangilaager oli NKVD karistuslaager Sosvas Sverdlovski oblastis Nõukogude Liidus.
Laager rajati 5. veebruaril 1938 ja tegutses 1960. aastateni.[viide?]
Aastatel 1938–1960 toodi laagrisse umbes 390 719 inimest.[viide?] Puuduvad andmed selle kohta, kui palju vange Sevurallagis suri (nii ebainimlike kinnipidamistingimuste kui ka massiliste hukkamiste tõttu).[viide?] Pole teada, kuhu Sevurallagis surnud vangid maeti.[viide?]
Vangide arvRedigeeri
Suurim vangide arv 33 757 oli 1942. aastal.[viide?]
| Kuupäev | Vangide arv |
|---|---|
| 01.04.1938 | 18 571 |
| 01.01.1939 | 26 963 |
| 01.01.1940 | 32 019 |
| 01.01.1941 | 27 327 |
| 01.07.1941 | 25 933 |
| 01.01.1942 | 33 757 |
| 01.04.1942 | 27 012 |
| 01.01.1943 | 9054 |
| 01.01.1944 | 6133 |
| 01.01.1945 | 9500 |
| 01.01.1946 | 7498 |
| 01.01.1948 | 17 839 |
| 01.01.1950 | 18 362 |
| 01.01.1952 | 21 621 |
| 01.01.1953 | 23 824 |
| 15.07.1953 | 14 751 |
| 01.01.1954 | 16 489 |
| 01.01.1955 | 16 833 |
| 01.01.1956 | 16 592 |
| 01.01.1957 | 17 473 |
| 01.01.1959 | 17 294 |
| 01.01.1960 | 13 201 |
Statistika alusel oli Sevurallagis teiste rahvuste esindajate hulgas moldaavlasi üle tuhande, armeenlasi üle kuue tuhande, pärast sõda palju saksa sõjavange.
Eestist saadeti Sevurallagi teadaolevate andmete kohaselt 443 poliitvangi[1], teisal[viide?] märgitud 471.
Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris hukati Nikolai Viitak (sünd. 14.11.1896), Riigivolikogu (VI RK) liige.
Sosva vangilaagris hukati Ernst Haabpiht (Habicht, sünd. 21.08.1898), Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige;
Sosva laagris hukati August Laur (sünd. 09.10.1886), III, IV, V Riigikogu, Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige;
Sosva laagris hukati Aleksander Muni 04.05.1942 (info tütrelt Juta Hinnobert, kontrollitud surmatunnistusega lapselapse Mihkel Ollo poolt).
17. juuli - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Elmar-Aleksander Lehtmets (sünd. 14.12.1901), Riigivolikogu (VI RK) liige
2. oktoober - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Aleksander Jaakson (sünd. 29.01.1892), I Riigikogu liige, haridusminister (11.05.1936 - 12.10.1939);
4. oktoober - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Alfred Julius Mõttus (sünd. 12.09.1886), III, IV Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu (VI RK) liige, haridusminister (09.12.1927 - 04.12.1928);
30. november - Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris hukati Johan Haagivang (sünd. 20.01.1878), IV Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
Seal surid veel klaaasivabrikant Johannes Lorup, kaugsõidukapten Eduard Lepni jt.
Üks Sevurallagist pääsenutest: Ants Jõearu, sünd. 1928, arreteeritud 25.08.1945 Kohtla-Järvel, erin. 14.12.46 §58-13, karistus 5 aastat.
ViitedRedigeeri
- ↑ Крупнейшие места заключения www.okupatsioon.ee