Jaak Pihlak

Eesti ajaloolane
Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst
Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"
Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"

Jaak Pihlak (sündinud 1. detsembril 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

HaridusRedigeeri

Lõpetanud Puiatu 8-klassilise Kooli ja Viljandi 5. Keskkooli ning Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna diplomitööga "Eesti sõjaväe atašeed 1918-1940". Sai 2006. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas magistrikraadi, tema magistritöö oli "Karutapjad ja ristimehed. Eesti-Läti suhted teenetemärkide näitel".

TööRedigeeri

Töötab 1991. aasta septembrist Viljandi Muuseumi direktorina.

Tegevus ühingutes ja töö valitavatel ametikohtadelRedigeeri

1988. aasta novembrist on ta Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees. On kuulunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi Viljandi osakonna juhatusse ning Viljandi Kultuurikolledži ja Johann Köleri Fondi nõukogusse. 1999. aastast on Akadeemilise Ajalooseltsi, 2001. aastast loomingulise kollektiivi "Sakala Kalender" ja 2004. aastast Eesti Sõjamuuseumi nõukogu liige. Oli Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige, asepresident aastatel 1993–1995 ja president 1995–1999. Samuti olnud Eesti Muuseuminõukogu liige 1994–2006. Aastatel 1989–2002 oli ja 2005. aastast siiani on Viljandi linnavolikogu liige.

2006. aastast on Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu liige.

TeosedRedigeeri

Avaldanud monograafia "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad (Viljandi, 2010), mis ilmus tõlkena läti keeles pealkirjaga „Lāčplēša Kara ordeņa un Brīvības Krusta kavalieri“ (Valters un Rapa, Rīga, 2019) ning koostanud mahuka teatmeteose "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" (Viljandi, 2016) ja kogumiku "Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal" (Viljandi, 2003).

Olnud selliste teoste kaasautor, mis on ilmunud 12-köitelises raamatusarjas "Sakalamaa ei unusta" (Viljandi, 1991–1997), andmekogudes "Eesti Vabadusristi kavalerid. Register" (Pärnu, 1997) ja "Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register" (Viljandi, 2004), samuti teoste "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased" I (Tallinn, 1998), II (Tallinn, 2002), II (Tallinn, 2003), IV (Tallinn, 2005), "Kindral Johan Laidoner" (Tallinn, 1999), "Vabadussõja mälestusmärgid" I (Keila, 2002) ja II (Keila, 2005), "Eesti soomusrongid ja soomusronglased" (Tallinn, 2003), "Vabadussõjast Võidusambani" (Tallinn, 2009) kaasautor.

Ta on olnud raamatute "Põhja Pojad Eestis" (Viljandi, 2003) ja "Põhja Poegade retk" (Viljandi, 2008) koostamisel konsultant ning kogumiku "Eesti Vabadussõda kooliõpilaste silmade läbi" (Tallinn, 2005) koostamise juhendaja.

Avaldanud artikleid koguteostes ja perioodilistes väljaannetes. Koostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, Eesti Vabaduse Risti ja Läti Karutapja ordeni kavaleride kohta ning kommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega seotult.{1}

TunnustusRedigeeri

  • 1989 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
  • 2002 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneterist
  • 2004 – Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu I klassi teeneterist
  • 2006 – Riigivapi V klassi teenetemärk
  • 2010 – Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk
  • 2017 – Hendrik Sepa preemia 2016. aasta parima Eesti sõjaajaloolise publikatsiooni "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" eest

ViitedRedigeeri

{1} Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. I kogumik (Tallinn, 1998), lk 126-127. {2} Viljandi Muuseumi aastaraamat 1998 (Viljandi, 1999), lk 235. {3} Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal (Viljandi, 2003), lk 71-72.