Martin Herem

Martin Herem
Martin Herem
	Martin Herem (2017)
Sündinud	17. detsember 1973 (45-aastane)
Truudusvanded	Eesti
Teenistused	Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg	1992–
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Kirde kaitseringkond; Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused; Kaitseväe peastaap; Eesti kaitsevägi;
Sõjad/lahingud	Iraagi sõda
Autasud	Loetelu

Kindralmajor Martin Herem (sündinud 17. detsembril 1973 Tallinnas^[2]) on Eesti sõjaväelane, alates 5. detsembrist 2018 Eesti kaitseväe juhataja.^[3]

Alates 2012. aastast oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja ning alates 2013. aastast õppeasutuste ülem. 2016. aasta juulis asus ta juhtima Kaitseväe peastaapi.^[4] 2018. aasta jaanuaris esitas kaitseminister Jüri Luik valitsusele Heremi kandidatuuri Kaitseväe juhataja ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.^[1]^[5] Herem on ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei ole teeninud ühegi välisriigi relvajõududes.

Sisukord

Sõjaline haridusRedigeeri

1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)^[2]
1996 – nooremohvitseri kursus (Eesti Riigikaitse Akadeemia)
1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus (Kaitseväe Lahingukool)
1998 – kompaniiülemate kursus (Army Combat School)
2000 – staabiohvitseride kursus (Üksik-Vahipataljon)
2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon)
2002 – vanemstaabiohvitseride kursus (Balti Kaitsekolledž)
2006 – missioonieelne baaskursus (Rahuoperatsioonide keskus)
2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused)
2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž)
2016 – Reserve Component National Security (Ameerika Ühendriigid)

TeenistuskäikRedigeeri

Alates^[2]	Kuni^[2]	Teenistus^[2]
september 1992	juuni 1996	Sisekaitseakadeemia (tollal Eesti Riigikaitse Akadeemia) kadett
juuli 1996	veebruar 1998	Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni rühmaülem
veebruar 1998	juuli 1998	Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi
juuli 1998	november 1998	Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser
november 1998	jaanuar 2000	Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser
jaanuar 2000	juuli 2000	Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesekstsiooni ülem
juuli 2000	juuli 2001	Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem
august 2002	august 2003	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli õppejõud
september 2003	veebruar 2006	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem
veebruar 2006	juuni 2006	Iraagi treeningmissiooni (OIF II) vanemstaabiohvitser
juuni 2006	aprill 2007	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem
aprill 2007	mai 2008	LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes
juuni 2008	juuli 2012	Kirde Kaitseringkonna ülem
juuli 2012	august 2013	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja
august 2013	juuli 2016	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem
juuli 2016	detsember 2018	Kaitseväe peastaabi ülem
detsember 2018	...	Kaitseväe juhataja

Teenete- ja rinnamärgidRedigeeri

Eesti teenetemärgid
	Kotkaristi II klassi teenetemärk	5. veebruar 2018^[6]
	Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk^[7]
	Kaitseväe teenetemärk (kaitsealased teened)^[2]	16. veebruar 2007
	Kaitseväe teeneterist (riigikaitseliste teenete eest)^[2]
	Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist^[2]	21. veebruar 2005
	Maaväe Ohvitseri Kuldrist^[2]
	Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal^[2]
	Kaitseliidu teenetemedali eriklass^[8]
	Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"^[2]
	Ida prefektuuri teenetemärk^[9]
	Päästeteenistuse Hõberist	10. veebruar 2011^[10]
	Kaitseliidu Kooli teeneterist^[11]
	Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist	17. mai 2016^[12]
	Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneteristi III klass^[2]
Välismaised teenetemärgid
	Pronkstäht (Ameerika ühendriigid)^[9]

Rinnamärgid
	Võitlustegevuse rinnamärk (USA)^[11]
	Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk^[9]
	Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk^[2]
	Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk^[2]
	Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk^[11]

AuastmedRedigeeri

Martin Herem (paremal), Veiko-Vello Palm (keskel) ja Jüri Ratas (vasakul) kohtumas NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga (paremalt teine) Tapal, 2017


Õlakud	Auaste	Kuupäev
	Nooremleitnant	17. juuni 1996^[13]
	Leitnant	18. veebruar 2000^[14]
	Kapten	14. veebruar 2003^[15]
	Major	19. juuni 2006^[16]
	Kolonelleitnant	5. veebruar 2009^[17]
	Kolonel	18. veebruar 2013^[18]
	Brigaadikindral	15. veebruar 2017^[19]
	Kindralmajor	14. veebruar 2018^[3]

IsiklikkuRedigeeri

Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.^[2] Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. Hobina tegeleb ta maratonijooksuga.^[20] 6. märtsil 2019 avaldatud Eesti Ekspressi intervjuus sõnas Herem, et tegeleb kirglikult ka mullamuttide kinninabimisega. Herem kirjeldas intervjuus erinevaid mutipüüdmise viise ning strateegiaid ja avaldas, et peab püütud muttide kohta ka küllaltki detailset statistikat.^[21]

Mõlemad ta vanaisad olid Vabadussõja veteranid.^[20]^[22] Tema isapoolne vanaisa on vabadusristi kavaler Paul Herem ja emapoolne vanaisa on samuti vabadusristi kavaler Harri Moora. Martin Heremi tädipoeg on poliitik Jürgen Ligi.^[23]

Kindralleitnant Johannes Kert, Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud järgnevalt: "ta on väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitser, kellel on eeskujulik teenistuskäik".^[24] Samuti hindas ta Heremi initsatiivi lumetorm Monika ajal, mil Herem saatis Kirde Kaitseringkonna ülemana Padaorus lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat Hägglunds Bv 206, 10 veoautot Unimog, viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.^[24]^[25] Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud antud sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.^[24] Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.^[26]

Kaitseminister Jüri Luik on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarvmeed".^[26]

ViitedRedigeeri

↑ ^1,0 ^1,1 Aleksander Pihlak. "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?". Delfi, 11. jaanuar 2018. Kasutatud 11. jaanuar 2018.
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 "Brigaadikindral Martin Herem". Eesti kaitsevägi. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ ^3,0 ^3,1 Andres Einmann. "President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks". Postimees, 14. veebruar 2018. Kasutatud 14. veebruar 2018.
↑ "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema" Postimees, 22. juuli 2016
↑ "Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks". ERR, 18. jaanuar 2018. Kasutatud 18. jaanuar 2018.
↑ "Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem". Vabariigi President, 5. veebruar 2018. Kasutatud 21. veebruar 2018.
↑ "Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17". Kaitseväe Peastaap. Kasutatud 18. jaanuar 2018.
↑ "Martin Herem ja Raili Herem". Delfi. Kasutatud 18. jaanuar 2018.
↑ ^9,0 ^9,1 ^9,2 Sander Koit. "Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis". ERR, 18. jaanuar 2018. Kasutatud 18. jaanuar 2018.
↑ "Päästeteenistuse aumärkide register". Päästeamet. Kasutatud 18. jaanuar 2018.
↑ ^11,0 ^11,1 ^11,2 "Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem.". Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Kasutatud 18. jaanuar 2018.
↑ "EROK teeneteristi kavalerid". Eesti Reservohvitseride Kogu. Vaadatud 21. veebruar 2018.
↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72". Riigi Teataja, 1996. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89". Riigi Teataja, 2000. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50". Riigi Teataja, 2003. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144". Riigi Teataja, 2006. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80". Riigi Teataja, 2009. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28". Riigi Teataja, 20. veebruar 2013. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ "M. Heremile sõjaväelise auastme andmine". Riigi Teataja, 17. veebruar 2017. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ ^20,0 ^20,1 "Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel". Ajakiri SPORT, 4. august 20ˇ7. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ Madis Jürgen. "Eesti kaitseväe juhataja on meister muttide püüdmise peale". Eesti Ekspress, 6. märts 2019. Kasutatud 6. märts 2019.
↑ ""Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud". Eesti Ekspress, 11. jaanuar 2018. Kasutatud 12. jaanuar 2018.
↑ "Enne lapsed, siis teaduskarjäär". 8. jaanuar 2011. Vooremaa. Kasutatud 26. detsember 2018.
↑ ^24,0 ^24,1 ^24,2 Heliis Nemsitsveridze. "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna". Eesti Päevaleht, 26. november 2018. Kasutatud 29. november 2018.
↑ "Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega". 15. jaanuar 2010. Eesti kaitsevägi. Kasutatud 29. november 2018.
↑ ^26,0 ^26,1 Madis Vaikmaa. "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode". Postimees, 12. jaanuar 2018. Kasutatud 29. november 2018.

VälislingidRedigeeri

Martin Heremi ametlik biograafia. Eesti Kaitsevägi

MeediasRedigeeri

Heliis Nemsitsveridze (26. november 2018). "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna". Eesti Päevaleht
Madis Vaikmaa (12. jaanuar 2018). "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode". Postimees
Ainar Ruussaar (2. jaanuar 2018). "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik". ERR
"Kahekõne: Martin Herem" ETV, 25.02.2016
Aleksander Pihlak (11. jaanuar 2018). "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?". Delfi

Eelnev: Riho Terras	Kaitseväe juhataja detsember 2018 – ...	Järgnev: -
Eelnev: Igor Schvede	Kaitseväe peastaabi ülem juuli 2016 – detsember 2018	Järgnev: Veiko-Vello Palm
Eelnev: Aarne Ermus	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem august 2013 – juuli 2016	Järgnev: Enno Mõts

[delhvi-1] 1,0 ^1,1 Aleksander Pihlak. "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?". Delfi, 11. jaanuar 2018. Kasutatud 11. jaanuar 2018.

[cv-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 "Brigaadikindral Martin Herem". Eesti kaitsevägi. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[kindralmajor-3] 3,0 ^3,1 Andres Einmann. "President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks". Postimees, 14. veebruar 2018. Kasutatud 14. veebruar 2018.

[z8jXg-4] "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema" Postimees, 22. juuli 2016

[ERR-5] "Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks". ERR, 18. jaanuar 2018. Kasutatud 18. jaanuar 2018.

[Kotkas-6] "Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem". Vabariigi President, 5. veebruar 2018. Kasutatud 21. veebruar 2018.

[medalid_pidulik2-7] "Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17". Kaitseväe Peastaap. Kasutatud 18. jaanuar 2018.

[medalid_pidulik-8] "Martin Herem ja Raili Herem". Delfi. Kasutatud 18. jaanuar 2018.

[autasud-9] 9,0 ^9,1 ^9,2 Sander Koit. "Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis". ERR, 18. jaanuar 2018. Kasutatud 18. jaanuar 2018.

[paasteteenistus-10] "Päästeteenistuse aumärkide register". Päästeamet. Kasutatud 18. jaanuar 2018.

[kolonel_Herem-11] 11,0 ^11,1 ^11,2 "Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem.". Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Kasutatud 18. jaanuar 2018.

[erok-12] "EROK teeneteristi kavalerid". Eesti Reservohvitseride Kogu. Vaadatud 21. veebruar 2018.

[UKxxW-13] "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72". Riigi Teataja, 1996. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[a4ZDp-14] "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89". Riigi Teataja, 2000. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[6CoYo-15] "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50". Riigi Teataja, 2003. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[og2kO-16] "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144". Riigi Teataja, 2006. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[wOPaf-17] "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80". Riigi Teataja, 2009. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[NBj4f-18] "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28". Riigi Teataja, 20. veebruar 2013. Vabariigi President. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[1xsdf-19] "M. Heremile sõjaväelise auastme andmine". Riigi Teataja, 17. veebruar 2017. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[sport-20] 20,0 ^20,1 "Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel". Ajakiri SPORT, 4. august 20ˇ7. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[21] Madis Jürgen. "Eesti kaitseväe juhataja on meister muttide püüdmise peale". Eesti Ekspress, 6. märts 2019. Kasutatud 6. märts 2019.

[09fLZ-22] ""Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud". Eesti Ekspress, 11. jaanuar 2018. Kasutatud 12. jaanuar 2018.

[sugulus-23] "Enne lapsed, siis teaduskarjäär". 8. jaanuar 2011. Vooremaa. Kasutatud 26. detsember 2018.

[Etna-24] 24,0 ^24,1 ^24,2 Heliis Nemsitsveridze. "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna". Eesti Päevaleht, 26. november 2018. Kasutatud 29. november 2018.

[padaorgKV-25] "Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega". 15. jaanuar 2010. Eesti kaitsevägi. Kasutatud 29. november 2018.

[100prossa-26] 26,0 ^26,1 Madis Vaikmaa. "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode". Postimees, 12. jaanuar 2018. Kasutatud 29. november 2018.

[2]

[3]

[1]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]