Ava peamenüü

Sõjaväelane on sõjaväes (tegevväes) teeniv sõjaväelise auastmega isik[1].

Sisukord

ÜldistRedigeeri

Sõjaväelasel on sõjaväeline auaste. Auastmete arv ja nimetused on riigiti erinevad.

Sõjaväelased jagunevad üldjuhul sõltumata riigilistest iseärasustest vastavalt auastmele põhigruppidesse:

Sõjaväelased kannavad teenistuskohuste täitmisel üldjuhul (ei pruugi kanda näiteks luure- ja julgeoleku valdkonnas teenijad) sõjaväe vormiriietust koos ettenähtud eraldusmärkidega.

Üldjuhul on demokraatlikes riikides sõjaväelastel ametialase sõltumatuse tagamise huvides teatud piirangud ühiskondlikus elus (näiteks poliitikas) ja majandustegevuses osalemiseks.

Terminist eestisRedigeeri

Eestis nimetatakse sõjaväelasi vastavalt põhilise kaitsestruktuuri, kaitseväe, nimele kaitseväelasteks.

Eesti seadustes kasutatakse tegevteenistuses oleva isiku kohta terminit tegevväelane.[2]

Tegevväelane ei tohi:

  1. kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega[3]
  2. kuuluda relvi valdavasse ühingusse ega liitu, välja arvatud Kaitseliitu ning jahimeeste- ja spordiseltsi.
  3. tegutseda ettevõtjana täisühingus ega usaldusühingus (Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018);
  4. kuuluda äriühingu juht-, kontroll- ega revisjoniorganisse (Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018);
  5. isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest (Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018).[4]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 25.05.2014)
  2. Kaitseväeteenistuse seadus § 7, Riigi Teataja, Vastu võetud 13.06.2012
  3. Kaitseväeteenistuse seadus § 123, Riigi Teataja, Vastu võetud 13.06.2012
  4. Kaitseväeteenistuse seadus § 125, Riigi Teataja, Vastu võetud 13.06.2012

VälislingidRedigeeri