Jüri Luik

Eesti diplomaat ja poliitik

Jüri Luik (sündinud 17. augustil 1966) on Eesti ajakirjanik[1][2], diplomaat ja poliitik, 2017–2021 kaitseminister Jüri Ratase esimeses valitsuses ja seejärel Jüri Ratase teises valitsuses.

Jüri Luik
Jüri Luik
Eesti kaitseminister
Ametiaeg
12. juuni 2017 – 26. jaanuar 2021
Eelnev Margus Tsahkna
Järgnev Kalle Laanet
Eesti kaitseminister
Ametiaeg
1999–2002
Eelnev Andrus Öövel
Järgnev Sven Mikser
Eesti välisminister
Ametiaeg
1994–1995
Eelnev Trivimi Velliste
Järgnev Riivo Sinijärv
Eesti kaitseminister
Ametiaeg
1993–1994
Eelnev Hain Rebas
Järgnev Indrek Kannik
Isikuandmed
Sünniaeg 17. august 1966
Sünnikoht Tallinn
Erakond IRL
Vanemad Aleksander Gavrilov (isa)
Lilian Luik (ema)
Alma mater Tartu Ülikool
Autasud Riigivapi III klassi teenetemärk (2004)
Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik annab USA Kongressi liikmele Dennis Kucinichile üle Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi

Jüri Luik lõpetas 1989. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. [3] Ta kuulub Isamaa erakonda. [4] Ta oli ühenduse Res Publica asutajaliige ning kuulus Vabariiklaste Koonderakonda.

TöökäikRedigeeri

Luik asus 1991. aastal tööle toona Lennart Meri juhitud Eesti välisministeeriumisse, tõustes juba järgmiseks aastaks selle poliitikaosakonna peadirektoriks. Enne seda jõudis ta lühikest aega olla ka Eesti saadik Suurbritannias.

Sügisel 1992 valiti ta Riigikokku ning peagi sai temast Mart Laari valitsuse portfellita minister, hiljem kaitseminister. Andres Tarandi valitsuses (19941995) oli ta välisministri kohal.

Aastatel 19961999 oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Beneluxi maade ja NATO juures, saades 1999. aastal taas kaitseministriks (kuni 2002). Aastal 2003 sai temast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. Septembris 2007 asus ta tööle Eesti esindajana NATO juures. 11. juunil 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves ta sellelt ametikohalt tagasi ja nimetas Eesti suursaadikuks Venemaal. 24. jaanuaril 2013 andis ta Venemaa presidendile Vladimir Putinile üle oma volikirja.

Alates 1. augustist 2015 juhtis Luik Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust.

2016. aasta presidendivalimiste käigus kaaluti Riigikogus pärast valimiskogus presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena Reformierakonna, IRL-i ja Vabaerakonna fraktsioon, kuid EKRE ja Keskerakonna [5] fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha. [6]

17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina. 2017. aasta juunis nimetati ta EV kaitseministri kandidaadiks [7] ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017. 2021. aasta 26. jaanuaril lahkus ta seoses peaminister Jüri Ratase tagasiastumisega valitsusest ja temast sai Riigikogu liige, hiljem ka riigikogu väliskomisjoni aseesimees.

11. mail 2021 teatas ERR, et juuni algul asub Luik tööle välisministeeriumi juhtkonna nõunikuna, kelle teemavaldkonnaks on NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisega seonduv, ja lahkub seetõttu Riigikogust.

25. augustil 2021 andis Luik üle oma volikirja NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. Suursaadik Luik on Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus, alliansi Brüsseli peakorteris (vt välisministeeriumi koduleht).

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli onkoloog Aleksander Gavrilov [8][9]. Tema ema on röntgenoloog Lilian Luik [8], emapoolne vanaisa Karl Luik (1891–1942) oli Eesti sõjaväelane (major).

TunnustusRedigeeri

PublikatsioonidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Hain Rebas
Eesti kaitseminister
19931994
Järgnev:
Indrek Kannik
Eelnev:
Trivimi Velliste
Eesti välisminister
19941995
Järgnev:
Riivo Sinijärv
Eelnev:
Andrus Öövel
Eesti kaitseminister
19992002
Järgnev:
Sven Mikser
Eelnev:
Margus Tsahkna
Eesti kaitseminister
2017–2021
Järgnev:
Kalle Laanet