Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Jaan Maide sündis 1896. aastal Viljandimaal Vana-Kariste vallas, mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal ning ta lõpetas 1916. aastal. Kiievi lipnikekooli. Eesti Vabadussõjas oli ta 6. jalaväepolgu rooduülem. 12. veebruaril 1920 ülendati kiiduväärse teenistuse eest alamleitnandist leitnandiks vanusega 3. maist 1919[2]

1921. aastal lõpetas ta alalisväe ohvitseride kursused ja 1923 Kõrgema sõjakooli, aastatel 1923–1924 teenis Sõjavägede staabis ning Ranna- ja Õhukaitse staabis.[viide?]

Aastatel 1924–1925 oli Maide Kaitseliidu Peastaabi ülem, aastatel 1925–1927 Kindralstaabi 1. osakonna (operatiivosakonna) ülem. Aastatel 1927–1934 taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, 1934. aasta 30. septembrist nimetati ta 1. Soomusrongirügemendi ülema kohusetäitjaks. 30. novembrist 1934 soomusrongirügemendi ülemaks, kellena teenis kuni 30. novembrini 1935. Aastatel 1935–1940 oli Maide taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, 29. jaanuaril 1940 määrati 4. Diviisi ülemaks alates 1. veebruarist 1940.[viide?]

Saksa okupatsiooni ajal oli Maide Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse staabiülem, ülema asetäitja ja seejärel ülem. Septembris 1944 määrati ta Jüri Uluotsa poolt koos Otto Tiefi valitsuse ametissemääramisega sõjavägede ülemjuhatajaks ja ülendati kindraliks. Enn Nõu romaanis Koeratapja tsiteeritakse käskkirja (rekonstrueeritud) teksti: "Nimetan kapten Karl Talpaku Tallinna komandandiks ja ülendan koloneliks. Ülendan ülemjuhataja kolonel Jaan Maide kindraliks."[3] Käskkirja tekstist nähtub, et nii Talpak kui Maide ülendati kahte astet vahele jättes. Tänapäeval nimetatakse Maidet kindralmajoriks, kuigi teda pole kunagi ametlikult degradeeritud.[viide?]

9. oktoobril 1944 ta arreteeriti ja viidi Moskvasse, kus ta 10. augustil 1945 Moskvas Butõrka vanglas maha lasti.[viide?]

IsiklikkuRedigeeri

Jaan Maide oli abielus Friederike Alberiga (22. juuni 1902 – 29. august 1939).

TeosedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti entsüklopeedia, 15. kd. Tallinn, 2000, lk 271
  2. Käsk Vabariigi Sõjavägedele nr. 387, § 2.
  3. Enn Nõu. Koeratapja. Õllu, Tallinn, 1993, lk. 133.

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kol. J. Maide 4. diviisi ülemaks. Uus Eesti, 30. jaanuar 1940, nr. 28, lk. 1.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad", Viljandi Muuseum, 2010.
  • Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum, 2016.
  • Hanno Ojalo. "Saksa aeg Eestis 1941–1944". Kirjastus Paradiis, 2018