Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks[1]).
| Jaan Maide | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
30. mai 1896 Vana-Kariste vald Viljandimaa |
| Surnud |
10. august 1945 Moskva, NSV Liit |
| Auaste | kindralmajor |
| Juhtinud |
Kaitseliidu Peastaap Kindralstaabi 1. osakond (operatiivosakond) 4. Diviis Eesti Omavalitsuse Omakaitse Peavalitsuse staabiülem ja ülem Otto Tiefi valitsuse sõjavägede ülemjuhataja |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Vabadusrist II/3 |
Elulugu muuda
Jaan Maide sündis 1896. aastal Viljandimaal Vana-Kariste vallas, mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal. 1916. aastal lõpetas ta Kiievi lipnikekooli. 1917–1918 oli ta Paides asunud 2. Eesti jalaväepolgu III pataljoni ja 4. Eesti jalaväepolgu III pataljoni ülem[viide?]. Eesti Vabadussõjas oli ta 6. jalaväepolgu rooduülem. 12. veebruaril 1920 ülendati kiiduväärse teenistuse eest alamleitnandist leitnandiks vanusega 3. maist 1919[2]
1921. aastal lõpetas ta alalisväe ohvitseride kursused ja 1923 Kõrgema sõjakooli, aastatel 1923–1924 teenis Sõjavägede staabis ning Ranna- ja Õhukaitse staabis.[viide?]
Aastatel 1924–1925 oli Maide Kaitseliidu Peastaabi ülem, aastatel 1925–1927 Kindralstaabi 1. osakonna (operatiivosakonna) ülem. Aastatel 1927–1934 taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, 1934. aasta 30. septembrist nimetati ta 1. Soomusrongirügemendi ülema kohusetäitjaks. 30. novembrist 1934 soomusrongirügemendi ülemaks, kellena teenis kuni 30. novembrini 1935. Aastatel 1935–1940 oli Maide taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, 29. jaanuaril 1940 määrati 4. Diviisi ülemaks alates 1. veebruarist 1940.[viide?]
Saksa okupatsiooni ajal oli Maide Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse Peavalitsuse staabiülem, ülema asetäitja ja seejärel ülem.
Septembris 1944 määrati ta Jüri Uluotsa poolt koos Otto Tiefi valitsuse ametissemääramisega sõjavägede ülemjuhatajaks ja ülendati kindraliks. Enn Nõu romaanis "Koeratapja" tsiteeritakse käskkirja (rekonstrueeritud) teksti: "Nimetan kapten Karl Talpaku Tallinna komandandiks ja ülendan koloneliks. Ülendan ülemjuhataja kolonel Jaan Maide kindraliks."[3] Käskkirja tekstist nähtub, et nii Talpak kui ka Maide ülendati kahte astet vahele jättes. Tänapäeval nimetatakse Maidet kindralmajoriks, kuigi teda pole kunagi ametlikult degradeeritud.[viide?]
9. oktoobril 1944 ta arreteeriti SARKi banditismivastase võitluse osakonna poolt[4] ja viidi Moskvasse, kus ta 10. augustil 1945 Butõrka vanglas maha lasti.[viide?]
Isiklikku muuda
Jaan Maide oli abielus Friederike Alberiga (22. juuni 1902 – 29. august 1939).
Jaan Maide vend Juhan Juhani p. Maide oli samuti Eesti ohvitser (major) ning vangistati SARKi banditismivastase võitluse osakonna poolt 26. detsembril 1945. aastal, Pärnumaal Tihemetsa vallas[5]
Teosed muuda
- Jaan Maide, "Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918–1920", Tallinn: Kaitseliit, 1933.
- Jaan Maide, 6. jalaväepolk Vabadussõjas: 1918-1920 6. Rahvaväe Polgu Sõjaväelaste Ühing, 1938.
Viited muuda
- ↑ Eesti entsüklopeedia, 15. kd. Tallinn, 2000, lk 271
- ↑ Käsk Vabariigi sõjavägedele nr. 387, § 2.
- ↑ Enn Nõu. Koeratapja. Õllu, Tallinn, 1993, lk. 133.
- ↑ DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. Akadeemia nr 3 1992, lk 612
- ↑ DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. Akadeemia nr 3 1992, lk 611-612
Kirjandus muuda
- Kol. J. Maide 4. diviisi ülemaks. Uus Eesti, 30. jaanuar 1940, nr. 28, lk. 1.
- Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad", Viljandi Muuseum, 2010.
- Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum, 2016.
- Hanno Ojalo. "Saksa aeg Eestis 1941–1944". Kirjastus Paradiis, 2018.