4. Eesti jalaväepolk

4. Eesti jalaväepolk ; 4-ый Эстонский пехотный полк
Tegev	1917 – 1918
Riik	Venemaa keisririik; Venemaa Vabariik; Eestimaa kubermang
Kuuluvus	Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväediviis
Liik	jalavägi
Suurus	polk
Ülemad
Võtmeisikud	kapten Henrik Vahtramäe

4. Eesti jalaväepolk oli 1917. aastal Eesti rahvusväeosana moodustatud ja 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi koosseisu liidetud väeosa.

Juhtkond ja koosseis

4. Eesti jalaväepolgu ülemad

kapten Henrik Vahtramäe, (6. detsember 1917 – 5. aprill 1918), 4. Eesti jalaväepolgu ülem.

I pataljon
II Pataljon
III Pataljon, ülem kapten Jaan Maide
- 9. rood, ülem praporštšik Eduard Putmaker,
- 10. rood, ülem praporštšik Heinrih Hustel,
- 11. rood, ülem praporštšik Egon Limberg,
- 12. rood, ülem praporštšik Kristjan Aulik.

4. Eesti jalaväepolgu moodustamine

4. Eesti jalaväepolgu formeerimist alustati 1. Eesti jalaväediviisi ülema käsul 6. detsembril 1917 Rakveres. Polgu formeeris senine 1. Eesti jalaväepolgu III pataljoni ülem polkovnik Henrik Vahtramäe, kes jäi polguülemaks kuni polgu likvideerimiseni^[1], 5. aprillil 1918. Jalaväepolgu koosseis saadi 2. ja 3. Eesti jalaväepolgu neist allüksustest, mis olid saadetud korda hoidma Virumaal, Tartu tagavarapataljonist ja samuti arvati 3. jaanuaril 1918. aastal polgu koosseisu Paides asunud 2. Eesti jalaväepolgu III pataljon, kes jäi ka 4. Eesti jalaväepolgu III pataljoniks.

Esimese maailmasõja ajal 1918. aasta veebruaris asus 4. Eesti jalaväepolgu III pataljon Paides ja pataljonikomandör Jaan Maide oli Paide komandant, Paides 23. veebruaril võimu enamlastelt ülevõtmise ajal^[2]. III pataljon kaitse all kuulutati Paides 25. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja Manifest Eestimaa rahvastele.^[3]

Pärast Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt 1918. aasta kevadel saadeti polk laiali 5. aprillil 1918, Saksa okupatsioonivõimude poolt, Saksa väejuhatuse korraldusega 28. märtsist 1918.

Viited

↑ Toomas Hiio, Eesti rahvusväeosade struktuurist ja isikkoosseisust, Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008
↑ Kuidas sattus Paidesse isekiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus., Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938
↑ Tunni ajaga oli punavõim Paidest kukutatud., Järva Teataja (1926-1944), nr. 24, 25 veebruar 1933

Välislingid

ERA.537. "4. Eesti Jalaväepolk", Eesti Riigiarhiivis

Eelnev –	4. Eesti jalaväepolk 1917–1918	Järgnev 4. Jalaväepolk

[1] Toomas Hiio, Eesti rahvusväeosade struktuurist ja isikkoosseisust, Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008

[2] Kuidas sattus Paidesse isekiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus., Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938

[3] Tunni ajaga oli punavõim Paidest kukutatud., Järva Teataja (1926-1944), nr. 24, 25 veebruar 1933

[1]

[2]

[3]