Ava peamenüü

Richard Tomberg (6. september 1897 Salla vald, Simuna kihelkond Virumaa25. mai 1982 Tallinn) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralmajor), Eesti Vabariigi Õhukaitse ülem. Richard Tomberg oli ainus Eesti kindralitest, kes Nõukogude vangilaagrites ellu jäi.

Richard Tomberg
Sündinud 6. september 1897
Salla vald, Simuna kihelkond
Surnud 25. mai 1982
Tallinn
Auaste kindralmajor
Juhtinud Õhukaitse Staap
Õhukaitse ülem
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Autasud Punatähe orden, 1943[1]

EluluguRedigeeri

Richard Tomberg sündis 1897. aastal Mõisamaa külas, Salla vallas, Simuna kihelkonnas Virumaal. Richard Tomberg õppis Simuna Noorsoo Kasvatuse Seltsi koolis. Ta kandideeris Salla valda Mõisamaa külla külakooliõpetajaks, kuid kuna tema vend oli juba kooliõpetaja, siis teda valla volikogu poolt ei valitud.

Eesti Vabariigi aastailRedigeeri

R. Tomberg osales 1918. aastal alanud Vabadussõjas 8. jalaväepolgu rooduülemana Lõuna- ja Viru rindeil.[2]. Pärast Vabadussõda õppis Tomberg Kindralstaabi Kursustel (tulevane Kõrgem Sõjakool) ja Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ning sai 1928. aastal formeeritava Õhukaitse Staabi ülemaks; 1. juulist 1930 aga määrati ta Õhukaitse ülemaks. Aastail 19301940 oli ta Õhukaitse ülem.

Viimasel Eesti ohvitseride ülendamisel 24. veebruaril 1940 ülendati kindralmajoriks.

Saatus peale juunipööretRedigeeri

1940. aastal pärast juunipööret, Eesti okupeerimist ja annekteerimist arvati ta Punaarmee koosseisu. 1940. aasta 3. septembrist sai Tombergist 180. Eesti Laskurdiviisi ülem. Formeeritav diviis paiknes Põhja-Eestis ja diviisi juhatus Tallinnas.

1941. aasta juuni alguses vabastati ta ametikohalt ja komandeeriti Moskvasse "kursustele". Tomberg hakkas Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias tööle üldtaktika lektorina.

Ta arreteeriti 1944. aasta veebruari viimasel päeval, süüdistatuna Eesti ettevalmistamises inglastele kallaletungiks Venemaale. Peale 8 aastat kestnud eeluurimisvangistust üksikkongis mõisteti talle karistuseks 25+5 (25 aastat vabadusekaotust ja 5 aastat asumist), ta vabanes laagrist amnestia alusel peale 12 aastast kinnipidamist[3] 1956. aastal kui “alusetult süüdimõistetu”.

Elu peale vangist vabanemistRedigeeri

1956. aastal Tomberg vabanes ja tal lubati tulla Tallinna, kus töötas Eesti NSV Kolhoosidevahelise Ehitusorganisatsioonide valitsuses, kaadrite, töö ja palgaarvestuse osakonna juhataja asetäitjana ning Tombergi sunniti oma avalikes esinemistes halvustama Eesti iseseisvusaega ja Eesti sõjaväge[viide?].

Kindral Tomberg suri 25. mail 1982 Tallinnas 84-aastaselt ja maeti Metsakalmistule.[4]

IsiklikkuRedigeeri

Richard Tombergi isa oli käsitööline Juhan Tomberg ja ema Mari.

Richard Tomberg abiellus 1918. aastal Olga Seletnikovaga. Abielust sündisid lapsed Claudia ja Ilo.

ViitedRedigeeri

  1. Rahva Hääl. 24. dets. 1943.
  2. "Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 227
  3. Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity
  4. "Korpusepoisid" lk 228

VälislingidRedigeeri