August Mälk

Eesti kirjanik

August Mälk (4. oktoober 1900 Kipi-Koovi (praegu Koovi) küla, Lümanda vald, Saaremaa19. detsember 1987 Huddinge haigla, Flemingsberg, Huddinge vald, Stockholmi lään, Rootsi) oli eesti romaani- ja novellikirjanik.

August Mälk
Sündinud 4. oktoober 1900
Kipi-Koovi küla, Saaremaa, Eesti
Surnud 19. detsember 1987
Flemingsberg, Huddinge vald, Stockholmi lään, Rootsi
Rahvus eestlane
Amet kirjanik
Abikaasa Leini Mälk

EluluguRedigeeri

 
August Mälgu sünnikodu Saaremaal

Augusti isa Toomas oli põllupidaja ja kalur, ema Marii hoolitses majapidamise eest ja toimetas ka kalad Kuressaarde. Isal olid ka ühiskondlikud huvid ning ta oli mõne aasta abivallavanem ja ka kohtumees.[1]

August Mälk õppis Koovi koolis (aastail 1908–1910), Lümanda ministeeriumikoolis (aastail 1910–1914) ja Kuressaare linnakoolis (aastail 1914–1915). Pärast sõjaväeteenistust omandas ta õpetajakutse suvekursustel Kuressaares (aastail 1918 ja 1919–1921) ning Tartu Ülikooli juures (aastail 1923–1925).

Ta töötas Koovi kooli juhatajana-õpetajana (aastail 1916–1920), õpetajana Torgu koolis (aastail 1922–1923) ja Mõntu koolis (aastail 1923–1925). 1925. aastal töötas August Mälk Lümanda koolis õpetajana. 1926. aastal sooritas ta aineõpetaja eksami ning alustas tööd Lümanda 6-klassilise algkooli ja täienduskooli juhatajana, mida jätkas kümme aastat.

Alates 1935. aastast pidas August Mälk võimalikuks end koolitööst vabaks võtta ja kirjandusele pühenduda ning asus elama Tallinna, kuni president Konstantin Päts andis talle 1937. aastal Tallinna külje all Õismäel auhinnaks Lagle talu.

1937. aastal oli ta Rahvuskogu ja alates 1938. aastast I Riigivolikogu liige. Tallinna Kirjanike Ühingu abiesimees[2].

1944. aastal põgenes Mälk perekonnaga Rootsi, kus elas elu lõpuni. Ta töötas Stockholmis arhiiviametnikuna Kuningliku Draamateatri raamatukogus aastail 1948–1971. Samas jätkas ta oma kirjandusliku tegevusega. Lisaks romaanidele kirjutas ta näidendeid ja kuuldemänge, mida on esitatud nii Rootsi kui ka Soome raadios. Tema teoseid on tõlgitud teistesse keeltesse, sh soome, rootsi, inglise, saksa, läti, hollandi ja "Taeva palge all" ka tšehhi keelde.

Ta oli ajalehe Välis-Eesti toimetuse kolleegiumi liige alates 1944. aastast, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu üks asutajaist ja esimene esimees aastail 1945–1982.

LoomingRedigeeri

  • 1926 ilmus noorte kirjanike koguteoses "Aktsioon" tema novell "Surnu surm", mida peeti selle teose parimaks.

IsiklikkuRedigeeri

August Mälk abiellus 9. septembril 1933 Lümanda vallamajas kooliõpetaja Pauline (kutsuti Pouli; eestistatult Leini) Triipaniga (Leini Mälk; 19041986). Ainsa lapsena sündis 1936. aastal tütar Elna-Halliki.

TeosedRedigeeri

Romaanid

Jutustused, novellid

  • "Surnu surm" 1926
  • "Anne-Marie" (6 novelli) 1927
  • "Surnud elu" 1929
  • "Jutte lindudest" (6 noorsoojuttu) 1934, 2. trükk 1959, 3. trükk 1982
  • "Rannajutud" (5 novelli) 1936, 2. trükk 1937, 3. trükk (pealkirjaga "Mere annid", 6 novelli) 1960, 4., faksiimiletrükk 1991
  • "Avatud värav. Lugu minevikust" 1937
  • "Mere tuultes" (4 novelli) 1938
  • "Kadunud päike. Jutte minevikust" (5 juttu) 1943, 2. trükk 1970
  • "Jumala tuultes. Viis jutustust" 1949
  • "Tuli sinu käes" (7 novelli) 1955
  • "Jumalaga, meri!" 1967
  • "Projekt Victoria. Kuus lugu" 1978, 2. trükk 1998
  • "Tere, meri!" (valikkogu, koostanud Aarne Vinkel) 1991

Näidendid, dramatiseeringud

  • "Moodne Kain" 1930
  • "Vaese mehe ututall" (komöödia) 1932
  • "Neitsid lampidega" (komöödia) 1933
  • "Isade tee" 1934
  • "Mees merelt" 1935
  • "Õitsev meri" (Andres Särevi dramatiseering) 1936
  • "Vanakurja vokk" (Paul Sepa dramatiseering) 1936
  • "Häda õnnega" (komöödia, autori varjunimi Juhan Kihulane) 1937
  • "Sikud kaevul" (komöödia) 1938
  • "Taeva palge all" (Andres Särevi dramatiseering) 1938

Mälestused

  • "Hommikust keskpäevani. Elupilte ja mälestusi" 1972
  • "Peale päevapööret. Mõtteid ja mälestusi" 1976

TunnustusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Edith Kotka-Nyman. August Mälk (4.10.1900-19.12.1987). Eesti Päevaleht (Rootsi), 20. jaanuar 2016
  2. Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr. 93, lk. 3.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri