Peeter Asmus
Peeter Asmus VR II/2 ja II/3 (26. mai 1893 Pangodi vald, Tartumaa – 25. veebruar 1942 Unžlag, Gorki oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
| Peeter Asmus | |
|---|---|
| Sündinud |
26. mai 1893 Pangodi vald, Tartumaa |
| Surnud |
25. veebruar 1942 Unžlag, Gorki oblast |
| Auaste | kolonel |
| Juhtinud |
Kaitseliidu Petserimaa malev Kuperjanovi jalaväepataljon Kaitseliidu Tartumaa malev Tartu Sõjaväeringkond |
| Autasud |
Vabadusristi II liigi 3. järk (1920) Vabadusristi II liigi 2. järk (1920) Kotkaristi III klassi teenetemärk (1934) Valgetähe III klassi teenetemärk (1938) |
Peeter Asmus alustas sõjaväeteenistust Venemaa keisririigi armees, kus ülendati ohvitseriks.
1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses teenis P. Asmus 4. Jalaväepolgus, 1919. aasta veebruarist viidi ta üle Laiarööpmelisele soomusrongi nr. 3, kus ta teenis soomusrongi dessandi rooduülemana, pataljoniülemana ja rongiülema abina.
Pärast Vabadussõja lõppu teenis ta 1920. aasta alguses teenis alamkapteni auastmes Laiarööpmelise soomusrongil nr. 3, veebruar 1920 – 1925 oli major P. Asmus Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülem.
1925. aastal Otepää manöövritel soomusrongiga juhtunud inimohvritega soomusrongide kokkupõrke tõttu alandati P. Asmus kapteniks, ning läks 1925. aasta novembris erru.
1927. aastal naasis P. Asmus sõjaväeteenistusse ja oli aastatel 1927–1928, Kaitseliidu Petseri maleva pealik; 1928–1929, Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem.
Aastatel 1929–1931 õppis P. Asmus Kõrgemas Sõjakoolis ning oli aastatel 1932–1939 Kaitseliidu Tartumaa maleva pealik ja 1939–1940 Tartu Sõjaväeringkonna ülem.
Arreteeriti NKVD poolt 21. detsembril 1940, suri vangilaagris Venemaal.