Bert Sakmann (sündinud 12. juunil 1942 Stuttgardis) on saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Bert Sakmann
Bert Sakmann (2007)
Sündinud 12. juuni 1942 (81-aastane)
Stuttgart, Baden-Württemberg, Saksamaa
Alma mater Müncheni ülikool
Göttingeni Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) meditsiin
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1991)

1991. aastal sai ta koos Erwin Neheriga rakkude ioonikanalite ja nende molekulaarse ehituse avastamise ning potentsiaali lokaalse fikseerimise meetodi leiutamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Sakmann lõpetas gümnaasiumi Stuttgardis ning õppis alates 1967. aastast arstiteadust Tübingenis, Freiburgis, Berliinis, Pariisis ja Münchenis. 1968. aastal sai temast assistent Müncheni Ülikooli arstiteaduskonnas. Samal ajal tegi ta teadustööd Max Plancki Psühhiaatria Instituudi neurofüsioloogiaosakonnas. 1971 suundus ta Londonisse, kus töötas University College Londonis Bernard Katzi alluvuses. Katz oli eelmisel aastal pälvinud Nobeli auhinna. 1974 kaitses Sakmann Göttingeni Ülikoolis doktoriväitekirja "Närvide valgusega kohastumise elektrofüsioloogia kassi võrkkestas" ja sai doktorikraadi. Samal aastal suundus ta tööle Göttingeni Max Plancki Biofüüsikalise Keemia Instituuti. 1979 ühines ta seal rakumembraanide bioloogia uurimise töörühmaga. 1989 oli ta professor Heidelbergi Ülikoolis.

1986 pälvis ta koos Erwin Neheriga Louisa Gross Horwitzi auhinna, mida Columbia ülikool annab välja bioloogia ja biokeemia valdkonnas. 1987 pälvis Sakmann Gottfried Wilhelm Leibnizi auhinna, mis on kõrgeim Saksamaa teadlasele antav autasu. 1991 pälvis ta Iisraelis välja antava Harvey auhinna, mida antakse alates 1972. aastast keskmiselt kahele inimesele aastas ja 2013. aasta seisuga oli ta ainus Saksamaalt pärit laureaat.

Tunnustus muuda

Välislingid muuda