Vikipeedia

Viimsi vald

vald Harjumaal
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; endise valla kohta vaata artiklit Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond).

Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.

Viimsi vald
Pindala: 73,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 21 151 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 288,7 in/km²
EHAKi kood: 0890[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Viimsi
Eesti Viimsi vald 2017.svg
Map

AjaluguRedigeeri

Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 3. ja 4. sajandist. Need tulid päevavalgele 1990 muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, kus avastati üle 200 muinasleiu.

Vanimad kirjalikud teated Viimsi kohta on "Taani hindamisraamatus" 1241. aastast. Sealses nn Suures Eestimaa nimistus on esmamainitud Revala kihelkonna Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla Uainrat (hääldus: Vianra, Viama).

1219. aastal ristiti külaelanikud Taani vallutajate poolt.

Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miiduranda 1588 (Mitorannes). Haabneeme asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel. Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577 kuulus mõis Rootsi kroonule, alates 1629 Tallinna bürgermeistrile Otto Derenhtalile. 1882 ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.

Viimsi vald asutati Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul 26. jaanuaril 1919 ja EV Ajutise Valitsuse loal. Valla koosseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla. Valla piires elas 1258 elanikku.

Viimsi vald eraldati 1919 Nehatu vallast ja kaotati 1939 seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 20. detsembril 1990 taastati valla omavalitsuslikud õigused.

Pirita küla (211 ha ja 170 elanikuga) liideti 7. jaanuaril 1923 Tallinnaga.

Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990 esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.

Viimsi valla sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.

Viimsi mõisas tegutseb tänapäeval Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, Rannarahva muuseum.

JuhtimineRedigeeri

Viimsi vallavolikogu esimeesRedigeeri

  • 1990–1993 Ants-Hembo Lindemann
  • 1993–1996 Hillar Pappel
  • 1996–1998 Aado Vahtra
  • 1998–1999 Kalev Villem
  • 1999–2005 Madis Saretok
  • 2005–2013 Aarne Jõgimaa
  • 2013.01–2013.10 Priit Robas
  • 2013.11–2014.06 Ain Pinnonen
  • 2014.07–2014.09 Jan Trei
  • 2014.09–2015.05 Priit Robas
  • 2015.05–05.2017 Mailis Alt
  • 21.06.2017–17.10.2017 Mari-Ann Kelam (IRL) ja aseesimees Ain Pinnonen (SDE)
  • 19.10.2017 Taavi Kotka

Viimsi vallavanemRedigeeri

Ants-Hambo Lindemann 20.12.1990–20.06.1995
Lembit Aulas 16.08.1995–29.10.1996
Kaido Metsma 30.10.1996–12.11.2002
Enn Sau 13.11.2002–28.11.2005
Urmas Arumäe 29.11.2005–18.08.2008
Haldo Oravas 09.09.2008–11.11.2013
Alvar Ild 12.11.2013–12.05.2014
Jan Trei 13.05.2014–25.06.2014
Andres Kaarmann 01.07.2014–01.09.2014
Jan Trei 02.09.2014–22.05.2015
Alvar Ild 27.05.2015–16.01.2017
Rein Loik 17.01.2017–06.11.2017
Siim Kallas 07.11.2017–11.02.2019
Laine Randjärv 12.02.2019–10.12.2019
Illar Lemetti 14.01.2020–

AsustusRedigeeri

Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.

AlevikudRedigeeri

Viimsi, Haabneeme.

KüladRedigeeri

Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lõunaküla (Storbyn), Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tagaküla (Bakbyn), Tammneeme, Väikeheinamaa (Lillängin), Äigrumäe.

LoodusRedigeeri

Maismaa osa on 47 km², poolsaare pikkus 15 km, laius 6 km, kõrgeim punkt on Lubjamägi (51,4 m), merepiir 43,7 km.

Maastiku kaitsealad: Mäealuse maastikukaitseala, Haabneeme ja Lubja klindiastangu maastikukaitsealad, Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Rohuneeme maastikukaitseala, Naissaar on alates 1995. aasta märtsist looduspargi staatuses ning Prangli ja Aksi saared on maastikukaitsealad.

RahvastikRedigeeri

Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel[4]		 Arvestuslik rahvaarv
(arvestatud rännet)
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel[4]		 Rahvastiku-

registri järgi

2001 8012 8057 5758
2002 8049 9392 7424
2003 8134 10 660 9253
2004 8209 11 257 9961
2005 8409 12 022 10 830
2006 8541 13 522 12 403
2007 8541 14 743 13 570
2008 8705 15 876 14 764
2009 8868 16 593 15 552
2010 9070 17 229 16 232
2011 20 010 16 798
2012 17 289
2013 17 673
2014 17 934   
2015 18 163
2016 18 428
2017 19 042
2018 19 782
2019 20 580

SõpruslinnadRedigeeri

Viimsi vallal on väljaspool Eestit järgmised sõpruslinnad ja -vallad:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 10.06.2021.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ 4,0 4,1 Statistikaameti koduleht

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viimsi_vald&oldid=6254976"