Püünsi

küla Viimsi vallas Harjumaal

Püünsi on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Ta paikneb Viimsi poolsaare läänekaldal Tallinna lahe ning Rohuneeme põlismetsa vahelisel alal. Naaberküladeks on Rohuneeme küla põhjas ja Pringi küla lõunas[3].

Püünsi

Elanikke: 1327 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 6672[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 33′ N, 24° 48′ E
Püünsi (Eesti)
Püünsi

Küla koosseisu kuulub ka rannikumeres asuv Pandju laid, mida võib pidada koos kauni ja ainulaadse rannapromenaadiga üheks küla jaoks oluliseks maamärgiks. Pandju on 0,2 hektari suuruse pindalaga kunagi Aegna saareni ulatunud laidude grupi viimane üle merepinna ulatuv osa. Pandju omapäraks on merepõhja uhtematerjalist moodustunud pikk kaldani ulatuv põhiliselt veerisest koosnev sääreosa, mis madala vee perioodil ulatub rannani ja tõusuvee ajal jälle kaob[4].

Küla piirides on 1,4 hektariline Viikjärv – ainus Viimsi poolsaarel tänaseni säilinud rannajärv[4].

Püünsi on elanike arvu poolest Viimsi valla suuruselt kolmas küla Randvere ja Pärnamäe järel. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elab Püünsis 1348 inimest[5].

Püünsi on ka tuntud surfipaik.

AsutusedRedigeeri

Päikeseloojang Püünsis

Püünsi külas asub Harju Tarbijate Ühistule kuuluv väike toidu- ja esmatarbekauplus: Rohuneeme pood, mis rajati juba Kirovi kolhoosi ajal[6].

Külas on ka 1993. aastal avatud kogukonnakeskne Püünsi Kool, mis on lasteaed-põhikool. Kooli ruumides töötavad ka Viimsi Raamatukogu Püünsi harukogu ja Viimsi Noortekeskuse üksus.

NimiRedigeeri

Püünsi küla nimetati 1471. aastal Nyby nimega – võib-olla pidi Uusküla nimi eraldama asumi „vanast külast“ ehk Rohuneemest. 1519. aastal on kirjutatud rootslaste külast Bunysz või Bynäs. Püünsi nimi tuleneb ilmselt Külaneeme ehk Bynäsi nimest[4].

AjaluguRedigeeri

 
Püünsi, jaanuar 2013

Esmased kirjalikud ülestähendused Püünsi külast on säilinud aastast 1471, mil küla kandis Nyby nime ja märgiti kui rootslaste rannaküla. Esmased elanikud külas olidki rannarootslased, kes saabusid siia arvatavasti 13. sajandil. Alles 16. sajandi algusest saabusid sisemaalt poolsaare rannaküladesse elama eestlased, kes siin rootslaste ja üksikute soomlastega segunesid[3]. 1589-90. aastatel külas enam rootslasi ei elanud. 1638. aastal on märgitud talu nimega Rootsi, kus elas rootsi rahvas. Rootsi nimega tähistati neid majapidamisi, millele laienesid samad eelised kui rootsi-soome talunikele[4].

Püünsi ja Rohuneeme küla kuulusid Rootsi aja lõpul Viimsi mõisale ja talupojad maksid mõisale vakusemaksu, mis koosnes soolasilgust, kuivatatud kalast ning talukoha suurusele vastavast rahamaksust[4].

1726. aastal oli Püünsis 12 talu ja 60 elanikku. 19. sajandil oli elanikke umbes 90 ja Püünsi küla üks Viimsi läänekalda suurimaid[4]. 19. sajandil hakati talusid vabaks ostma[4].

Püünsi elanikud tegelesid põhiliselt kalapüügi ja hülgepüügiga. Rannataludel oli ka veidi kruusasegust põllumaad, mis suure väetamise peale väikest saaki andis[4].

Esimesed mootorpaadid sõitsid Viimsis 1910. aasta paiku.

Nõukogude ajal oli Püünsi küla (nagu ka Pringi ja Rohuneeme) piiritsooni tagune ala, kuhu vastava loata ei pääsenud[3].

Asustus oli Püünsi külas küllaltki hõre veel 50 aastat tagasi, mil küla koosnes üksikutest rannataludest. S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi õitseajal hakati Püünsi külla kolhoosnikele jagama suvilakrunte ning seejärel ka elamuehituskrunte[3]. Püünsi külas paiknes Kirovi kolhoosi mahla-, veini-, hilisem šampoonitsehh.

LoodusRedigeeri

 
Vaade Püünsi promenaadilt

Viimsi poolsaare rannikupiirkonnad, sealhulgas Püünsi küla piirkond oli üks viimaseid, mis pärast mandrijää eemaldumist merest kerkis. Maapinna tõus ei ole veel lõppenud ning tänapäeval kerkib Viimsi poolsaar umbes 2 mm aastas. Püünsi on pinnavormilt Rohuneeme jäänukplatoo alumine osa, mille maksimumkõrgus on umbes 10 m üle merepinna ning millel on laugjas langus rannikumere suunas[3].

Pinnas koosneb peamiselt nõrgalt leetunud või leetjatest muldadest, kohati esineb sooldunud gleimullastikku. Tulenevalt sellest iseloomustab pinnast liigniiskus. Püünsi küla pinnakoosluse üheks iseloomulikuks vormiks võib lugeda mandrijää liikumise tagajärjel moodustunud graniitkivimi ladestusi, mis on eriti selgelt nähtavad Rohuneeme metsaalal. Suhteliselt õhukese kõdumullakihi alla jääva osa moodustab valdavalt sinisavi, mida kohati läbivad kruusa ja liiva sooned[3].

Pandju laid mängib suurt rolli ranniku hüdroloogiliste tingimuste säilitamisel ning merelinnustiku elutingimuste tagamisel. Pandju laiul ja teda ümbritsevates rannavetes asub Tallinna lahe siseala viimane olulise tähtsusega merelindude pesitsuspaik[3].

KülaliikumineRedigeeri

Püünsis tegutseb külaselts.[7]

Külavanemad:

  • 2012–2018 Jüri Kruusvee
  • 2018–... Esta Järv

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Püünsi Küla arengukava 2017-2023
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Kuusk, Külvi. Kärginen, Maivi. (2017). Püünsi, Rohuneeme ja Rummu - Viimsi vanad rannakülad. Püünsi Külaselts. Lk 26. 
  5. Viimsi Vald. "Viimsi valla külad ja alevid". Viimsi Valla kodulehekülg, 01.01.2020. Vaadatud 31.01.2020.
  6. Altsaar, Kristel. (2019). Viimsi S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos ja Omedu valgumarjatsehh tööstuspärandi osana: minevik, olevik ja tuleviku perspektiivid. Magistritöö. Eesti Maaülikool. Lk 19. 
  7. Püünsi küla üldkoosolek külavanema valimiseks! Täiendatud! Viimsi vald, 7. november 2018

VälislingidRedigeeri