Viimsi raamatukogu

Viimsi avalik raamatukogu on raamatukogu Viimsi vallas Haabneemes. Viimsi raamatukogul on kolm harukogu Prangli raamatukogu, Püünsi raamatukogu ja Randvere raamatukogu.

Viimsi raamatukogu asutas 1920. aastal Viimsi Haridusselts. Viimsi raamatukogu, selle fond ja lugejaskond on muutunud vastavalt ajale ja ühiskonnas toimunud muudatustele, olulised murdepunktid raamatukogu ajaloos on seotud ruumide vahetusega.

Kõik teavikud on sisestatud e-kataloogi RIKSWEB.

Raamatukogu direktor on alates 2014. aastast Tiiu Valm.

Aastad 1920–1939 muuda

Juba 1911. aastal mõlgutasid Viimsi valla ärksamad elanikud mõtteid oma laenuraamatukogu loomisest, kirjalikku kinnitust selle kohta siiski pole. Nii saab ametlikult Viimsi raamatukogu asutamisaastaks lugeda 1920. aastat, millest on säilinud kirjalik dokument, raamatukogu aastaaruanne. Raamatukogu asutas Viimsi haridusselts ja selle ülalpidajaks oli Viimsi vallavalitsus. Raamatukogu asus Viimsi postiagentuuri ruumides, kus oli kasutada üks tuba, kokku 16 m² põrandapinda. Raamatute paigutamiseks oli tarvitada üks kinnine kapp, kus oli kolm jooksevmeetrit riiuleid. Algusaegadel tegelesid raamatute hankimise, paigutamise ja laenutamisega haridusseltsi liikmed. Esimeseks teadaolevaks raamatukogu juhatajaks oli Hans Starrkopf, kelle sõnul olid tingimused töötamiseks kehvad ja nõuetele mittevastavad. Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, teisipäeviti ja reedeti kella 17.00–19.00.

1921. aruandeaastal oli kogus 139 eestikeelset raamatut, millest teaduslikke 47 ja ilukirjanduslikke 92, lugejaid oli 50. Riigi poolt toetati raamatute ostmist 1500 margaga. 1924. aastal võeti Riigikogus vastu „Avalikkude raamatukogude seadus“, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1925. Seadusega nähti ette raamatukogude loomist sellisel hulgal, et raamatud oleksid kõigile lugemishuvilistele kättesaadavad. Raamatukogude asutamine ja ülalpidamine tehti ülesandeks kohalikele omavalitsustele, kes pidid raamatukogudele eraldama kaks senti iga piirkonnas elava kodaniku kohta. Viimsi vallavalitsus võttis raamatukogu haridusseltsilt üle 15. jaanuaril 1925. Raamatukogule eraldati 300 marka toetust. 1925. aastast kuulub Viimsi raamatukogu ka Harju maakonna avalike raamatukogude võrku.

Raamatukogu alguskümnenditel oli suur osakaal ilukirjandusel, eriti palju laenutati eesti autorite teoseid (Mart Raud, August Gailit, Anton Hansen Tammsaare, Mait Metsanurk, Oskar Luts), vähesel määral laenutati ka tuntumate välisautorite (Honoré de Balzac, Knut Hamsun, Sigrid Undset) teoseid, teadmiskirjanduse vastu tunti vähe huvi. Erinevalt algusaegadest on tänapäeval tendents järjest enam teadmiskirjanduse laenutustele, kuna muutunud on lugejaskonna vajadused, järjest enam tuleb vastata teemapäringutele. 1926. aastal sai raamatukogu uued ruumid Viimsi toonases vallamajas Miiduranna külas, kuid ruumipuudust see oluliselt ei leevendanud. Raamatukogu kasutuses ühes vallavalitsuse kantseleiga oli üks tuba põrandapinnaga 16 m². Raamatute paigutamiseks oli tarvitada üks kinnine kapp, kus oli kolm jooksevmeetrit riiuleid. Raamatukogu juhatajaks sai vallasekretär Ants Sard (end Hans Wilhelm Starrkopf), kelle sõnul olid raamatukogus tingimused töötamiseks kehvad ja nõuetele mittevastavad. 1929.–1933. aastani mõjutas Harjumaa raamatukogude arengut ülemaailmne majanduskriis, mistõttu vähenesid toetussummad raamatukogudele ja nende areng aeglustus. Kui varem puudus raamatute väljalaenutamisel eeskiri, siis 1937. aastal kehtestati raamatukogu tarvitamise kodukord, mis on kirjas valla volikogu 1937. aasta 27. novembri protokollis. Vastavalt kodukorrale laenutati lugejatele korraga kaks raamatut kaheks nädalaks. Tagatist ei olnud, kuid õigeks ajaks tagastamata raamatu eest tuli maksta leppetrahvi üks sent nädalas. Raamatukogu senist lahtioleku aega 17st kuni 19ni pikendati tunni võrra. 1939. aastal, mil Viimsi vald likvideeriti ja liideti ühes Nehatu vallaga Iru vallaks, koliti raamatukogu Pringi külla Viimsi algkooli majja. Raamatukogu olmetingimused muutusid veelgi halvemaks – kehv juurdepääs, eemal keskusest, mitteköetav ruum. Valla ümberkorralduste ja raamatukogu asukoha muutumise tõttu oli raamatukogu 1939. aastal 1. aprillist kuni 28. oktoobrini suletud. Viimsi avaliku raamatukogu 1939. aasta 27. novembri revisjoniprotokollis on eraldi esile tõstetud: „Kuna raamatukogu on endisest Viimsi vallamajast selle aasta oktoobrikuus üle toodud, vajaks ta energilist sissetöötamist.“

1939. aasta lõpus korraldatigi esimene üritus. Selleks oli raamatunädala aktus ja pidu, kus tutvustati raamatukogu ja raamatuid, et äratada elanikes lugemishuvi. Inimesi tuli kohale küll poolesaja ringis, kuid oma eesmärki üritus ei täitnud – raamatukogu kasutajate arv ei tõusnud. Kui eelmises asukohas oli lugejaid üle 300, siis nüüd vaevalt 70. Raamatukogu tollane juhataja Bernhard Lilleste, kes töötas algkoolis asendusõpetajana, tegi ettepaneku anda raamatukogu üle mõnele kohalikule organisatsioonile. Raamatukogu tulevikuväljavaateid nähti kirjanduse juurde muretsemises ja sarnaselt 1920. aastate teise poolega Randvere harukogu asutamises. Randvere raamatukogu hakkas tööle aga alles pärast sõda.

Aastad 1940–1975 muuda

1940. aastal hakkasid avalikud raamatukogud kandma rahvaraamatukogu nime, ka Viimsi raamatukogust sai rahvaraamatukogu. Aastate 1940–1945 kohta on Viimsi raamatukogu dokumendid täielikult hävinenud, mistõttu puudub igasugune teave raamatukogu asukoha, töötajate jms kohta. Küll on aga teada, et 1948. aasta veebruaris moodustati Viimsi külanõukogu ja raamatukogu asus Viimsi valla algkooliõpetajate internaadi ühes toas, kus oli nii kitsas, et raamaturiiulid asetsesid eluohtlikult maast laeni. Raamatukogu muutus ideoloogiaasutuseks nii väliselt kui ka sisuliselt – raamatukogu kohustuslikud elemendid olid loosungid, seinalehed, plakatid jms, nõukogude kirjandus ja raamatupropagandaüritused. Lugejate arv kasvas ligi 500ni. Peale Viimsi raamatukogu töötas tollase Iru valla territooriumil veel neli raamatukogu: Maardu, Kallavere, Iru ja Randvere raamatukogu. Novembris 1940 anti välja „Rahvaraamatukogunduse korraldamise juhend“, mille alusel pidi raamatukogu kasutamine olema tasuta (lubatud oli ühekordne registreerimismaks) ning see pidi avatud olema vähemalt kaks korda nädalas. Pärast sõda olid külaraamatukogude juhatajateks sageli kooliõpetajad kohakaaslust tehes, kuid järjekordse üleliidulise aktsiooni korras kaotati see võimalus 1948. aastal. Edaspidi olid rahvaraamatukogudes töötajad, kes tegelesid ainult raamatute ja lugejatega.

1948. aastast asus Viimsi raamatukogu tööd juhtima Elena Benno (end Helene Benno), kelle eesrindlik töö on ära märgitud 13. jaanuaril 1953. aastal ilmunud Harju Elu veergudel: „… aktiivne ühiskondlikest üritustest osavõtt on sm Bennol võimaldanud koguda raamatukogu juurde laialdase aktiivi /…/ raamatuid viivad lugejaile koju raamatukogu aktivistid, kellest tublim sm Kollo viis möödunud aastal lugejaile koju üle 60 raamatu.“ Ideoloogiaasutusena pidi raamatukogu tol ajal tõhusalt kaasa aitama nõukoguliku kirjanduse tutvustamisele ja populariseerimisele ning töötajate kasvatamisele kommunismiideede vaimus. Ideelagedat kirjandust peeti kahtlaseks, see oli keelatud ja selle omamine karistatav.

Aastail 1950–1975 kandis raamatukogu Viimsi külaraamatukogu nime. 1954. aastast viidi raamatukogu töö kindla plaani ja riikliku eelarve alusele. Alustati alfabeetilise kataloogi koostamist, mis valmis kahe aastaga. 1955. aastal inspekteeris raamatukogu kontrollkomisjon, kes märkis, et raamatukogul on nõuetele vastav iseseisev ruum, mis on kaunistatud kahe loosungiga, seinaleht ja autahvlile on välja pandud kolhoosi eesrindlikud kalurid. 1962. aastal kustutati arvelt hulgaliselt kirjandust: põhiliselt kõik Stalini teosed, „Raamatukroonika“ kuni 1950. aastani ning osa põllumajandusteemalist kirjandust. Ühtegi eksemplari ilukirjandust ei kustutatud. 1963. aastast alates hakati raamatukogus suuremat tähelepanu pöörama lugemise juhtimisele. Lugejatena võeti arvele kõik lööktöölised ja kommunistlike tööbrigaadide liikmed. Erilist tähelepanu pöörati kaugõppijatele ja lastele. Suure osa Viimsi raamatukogu lugejaskonnast moodustasid vene sõjaväelased, nende perekonnad, koduperenaised, õppurid, töölised, kalurid ja teenistujad. Eraldi arvestust peeti aktiivsemate lugejate kohta. Sel perioodil tõusid raamatukogu töönäitajad oluliselt. Inimesed lugesid palju, eriti ajalehti ja ajakirju. Samas täheldati suurima probleemina ajalehtede vargusi ja ajakirjadest piltide väljalõikamist. 1965. aastal toimus üleminek kuuepäevasele töönädalale. Asutustes ja kolhoosides oli laupäev vaba, raamatukogudele kujunes sellest aga kõige töörohkem päev. 1968. aastal pidi Viimsi raamatukogu taas kolima, seekord Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi kalatööstuse territooriumile, kus raamatukogu kasutusse anti üks väike ruum, mistõttu enamus kirjandusest jäi pappkastidesse.

Aastad 1976–1990 muuda

Raamatukogu järgnevaid aastaid mõjutas eelkõige Eesti NSV aegne rahvaraamatukogude tsentraliseerimine. Nimelt anti Viimsi külaraamatukogu üle Kirovi-nimelisele näidiskalurikolhoosile, kes omaniku ja rahastajana kujundas raamatukogust kolhoosi esindusasutuse. Raamatukogu hakkas kandma nime S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosi raamatukogu (kuni aastani 1990). 1976. aastal sai raamatukogu kalurikolhoosi keskuses raamatukogu tarbeks projekteeritud ja sisustatud ruumid. Eestis ei olnud tol ajal palju raamatukogusid, millel oleksid olnud nii esinduslikud ruumid ja sisukas töö. Võib julgelt öelda, et see oli Viimsi raamatukogule edukas aeg. Ruumid mahutasid 8000 köidet kirjandust, lugemissaalis oli 31 kohta ning perioodika lugemistoas 8 kohta. Lastele oli raamatukogus sisustatud rõõmsate värvide ja eritellimisel valmistatud mööbliga raamatutuba. Hoone siseviimistlus oli tolle aja kohta huvitav, eriti muljetavaldav oli lugemissaali ja trepikoja vaheline vitraaž. Raamatukogu kogu moodustasid Viimsi külaraamatukogust ülevõetud teavikud ja Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi tehnikakirjandus. Oma töödest ja tegemistest pidi raamatukogu aru andma kolhoosi kultuuriosakonnale, kolhoosi juhatusele ja parteiorganisatsioonile ning igal aastal tuli esitada aruanne Harju rajooni keskraamatukogule. Raamatukogu töö aluseks said perspektiiv- ja kvartaliplaanid ning aastaplaanid. Põhialuseks töö planeerimisel olid NLKP suunised ja kolhoosi ees seisvad ülesanded. Kolhoosiga sõitsid tutvuma turismigrupid ja delegatsioonid üle Nõukogude Liidu.

Kolhoosiraamatukoguks saamisest alates alustati süstemaatiliselt kolhoosi profiilile vajaliku eksemplaarsuse ja temaatilise koostisega raamatute kogu loomist. See toimus nii üleliiduliste kui ka vabariiklike temaatiliste plaanide alusel koostöös majandi spetsialistidega. Kogu komplekteerimisel olid prioriteediks kalakasvatus, laevaehitus, toiduainetetööstus, masinaehitus ja teised Kirovi-nimelises näidiskalurikolhoosis viljeldavad valdkonnad. Loomulikult pidi komplekteerima kogu parteilise ja ideoloogilise kirjanduse. 1970. aastatel oli kogu komplekteerimise eripäraks nimetuste suur eksemplaarsus, mis aga aastatega muutus – nimetuste arv suurenes ja eksemplaride arv vähenes. Oluline rõhk oli venekeelsel kirjandusel. Komplekteerimise allikateks olid Bibkollektor, raamatukauplused, Raamat Postiga, Harju keskraamatukogu vahetusfond asukohaga Keilas ning mitmed annetused. Sagedased kinkijad olid väliskülalised (sakslased, ameeriklased, rootslased jt), kelle kingitud raamatud puudutasid nende maad, rahvast ja kultuuri. Annetajate hulka kuulusid ka mitmed väliseestlased, kes kunagi Viimsis sündinud või elanud. Suurima arvu raamatuid annetas Hilda Uukareda. Raamatukogus koostati kõik vajalikud kataloogid: alfabeetiline, süstemaatiline ja pealkirjade kataloog. Lisaks Kirovi-nimelise kalurikolhoosi keskuse raamatukogule töötasid vaadeldaval perioodil filiaalid Kolgal, Kaberneemes ja Pärnu pansionaadis. Rändkogud olid organiseeritud baaslaeval Miidurand ja teistel kalalaevadel. Käsikogud olid antud kasutamiseks Viimsis asuvale projekteerimisbüroole ja Viimsi haiglale. Raamatukogu oli avatud esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kella 10–18, kolmapäeval kella 13–18, iga kuu viimasel reedel oli sanitaarpäev. Laupäev ja pühapäev olid puhkepäevad. Kuigi venekeelseid teoseid oli kogus eestikeelsetega võrdselt, loeti viimaseid siiski enam. Populaarsed olid A. H. Tammsaare, J. Smuuli, A. Hindi, E. Vilde teosed. Palju laenati teaduskirjandust, kuigi ühiskondlik-poliitilist kirjandust propageeriti ohtralt. Kuna huvi nende vastu ei olnud piisavalt suur, siis plaanide täitmise huvides laenutati neid raamatuid kohustuslikus korras: anti teistele laenutatud raamatutele kaasa.

Raamatukogus moodustati klubi ROPS (Raamat On Parim Sõber). Klubi toimimise põhimõtteks oli kohtumine kirjanikega ja elav vestlus valitud raamatu teemal. Raamatukogu ürituste ajal toimus alati raamatumüük, mis soodustas nendest suuremat osavõttu, kuna sel ajavahemikul oli raamat defitsiitne kaup. Klubiüritusi toimus aastatel 1976–1990 kokku 640. Vormiliselt olid need ajastule omaselt poliitiliselt korrektsed, kuid üldkultuuriliselt harivad. Kõik kirjandusõhtud olid ette valmistatud põhjalikult kaalutletud kirjandusvalikuga ja hästi kujundatud raamatunäitusega. Kolhoosi palgal olid kutselised kunstnikud, kes kujundasid kõik raamatunäitused ja tegid muid raamatukogus vajalikke kujundustöid. Perioodi 1976–1990 võib Viimsi raamatukogu arenguloos hinnata edukaks. Raamatukogu sisuline töö oli kõrgetasemeline, kuna kõik töötajad olid raamatukogundusliku haridusega. Raamatukogu areng oli vastavuses Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi eesmärgiga – kolhoosis pidi olema kõik parim, nii ka raamatukogus. Kuigi tol ajal olid raamatukogud ideoloogiaasutused, suutis tollane raamatukogu juhataja Asta Joost oma suurejooneliste kirjandusõhtutega tutvustada eesti kultuuri ja kirjandust. Arhiivimaterjalide ja mälestuste põhjal võib järeldada, et kirjandusõhtud olid lugejate seas populaarsed. Ürituste head taset näitab ka see, et Martin Viirandi juhtimisel salvestati enamik Eesti Raadio kirjandussaadetest just Viimsi raamatukogus. 1990. aasta alguseks kasvas raamatute arv enam kui 24 000 eksemplarini. Samas lugejate arv kasvas 497st enam kui 5000ni (nimetatud näitarvud on esitatud koos filiaalidega Kolgal, Kaberneemes, Pärnu pansionaadis ja rändraamatukogudega kalalaevadel). Raamatukogu töö oli ka laiemalt hinnatud, nii võideti 1980. aastatel rahvaraamatukogude vaheline sotsialistlik võistlus ja saadi teenitult autasustatud.

Aastad 1991–2005 muuda

Sisevaade 2016. aastal

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist vabanesid rahvaraamatukogud ideoloogilisest survest ja asusid täitma oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja teavitustegevuse ülesandeid – raamatukogutöö mitmekesistus, suurenesid kontaktid teiste asutustega (muuseumid, kirikud, seltsid jt), intensiivistus lugejateenindus, kasvas lugejate päringute arv ning mitmekesistus nende temaatika. 1990. aastate teisel poolel sai Eesti raamatukogunduse märksõnaks infotehnoloogiliste uuenduste juurutamine ning rahvusvahelistes projektides osalemine. Perioodi alguses esines Viimsi raamatukogu tegevuses nii tõuse kui ka mõõnu, kuid perioodi lõpuks jõuti stabiilse toimimise ja edasise arenguni. Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi reorganiseerimisega 1991. aastal osaühinguks Esmar hakkas Viimsi raamatukogu töö soikuma, sest Esmaril puudus huvi raamatukogu ülalpidamise vastu. Samas polnud ka Viimsi vallavalitsus valmis raamatukogu üle võtma. Kolhoosi raamatukogust sai taas vallaraamatukogu 1993. aastal, mil raamatukogu hakkas tegutsema Viimsi vallavalitsuse hallatava asutusena kinnitatud eelarve alusel.

Viimsi raamatukogu olukord halvenes järsult, kui 1994. aasta alguses otsustati, et raamatukogul tuleb endise kolhoosikeskuse ruumidest välja kolida ja ruumid loovutada Concordia Rahvusvahelisele Ülikoolile. Raamatukogu uueks asukohaks said Viimsi vallamaja riietusruumid, kuhu koliti 1994. aasta kevadel. Endise 105 ruutmeetri asemel tuli järgneva nelja aasta jooksul leppida 80 ruutmeetriga. Seoses ruumiprobleemidega ja kohaliku omavalitsuse suutmatusega lahendust leida puudusid raamatukogul pea nelja aasta jooksul lugejate teenindamiseks sobivad tingimused. 1997. aastal koliti Viimsi raamatukogu uude tegevust soodustavasse asukohta Haabneeme alevikku – ruumidesse Rannapere hooldekodu esimesel korrusel, kus praegu asub Viimsi Päevakeskus. Lugejatele avati raamatukogu uutes ruumides 10. novembril 1997. aastal. Pidulik avamispidu toimus 16. detsembril samal aastal. 330 m² põrandapinnal asus avariiulitega lugemissaal ning eraldi lugemisala lastele. Kui 1997. aastal oli Viimsi raamatukogul 520 registreeritud lugejat, siis aastal 2000 oli lugejaid juba ligi 1300. Raamatuüritusi hakati taas korraldama 1998. aastal. Kogu tutvustamiseks hakati koostama raamatuväljapanekuid ning lasteaia- ja algkoolilastele korraldati muinasjututunde. 2000. aastal nimetati raamatukogu ümber Viimsi raamatukoguks. 1998. aastal hangiti raamatukogule esimene arvuti ja raamatukogundusprogrammi Kirjasto 3000 litsentsiga alustati teavikute elektroonilist kataloogimist. 2001. aasta septembris avati raamatukogus avalik internetipunkt. 2002. aasta lõpuks kanti kõik teavikud e-kataloogi. 2003. aastal võeti kasutusele Eestis arendatud raamatukogutarkvara URRAM. Kaheksa aastat teenindati lugejaid kiirkorras raamatukoguks kohandatud ruumides. 2005. aastal projekteeriti raamatukogu tarbeks Rannapere Pansionaadi 2. korrus, mis avati pidulikult 9. septembril. Kuigi ruumid olid väikesed (566 m² kasulikku pinda), olid need hubased nii lugejatele kui töötajatele. Lugejate ja laenutuste arvud hakkasid taas kasvama. Korraldama hakati mitmesuguseid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele.

Aastad 2006–2010 muuda

Kuna valla elanike arv kasvas ja paljud neist leidsid tee raamatukogusse, suurenes oluliselt Viimsi raamatukogu külastatavus. Päevas külastas raamatukogu sada ja enam inimest. Kuigi 2005. aastal avas raamatukogu lugejatele uksed uutes ruumides, esitati juba 2007. aastal vallavalitsusele taotlus kaks korda suuremate ruumide saamiseks rajatavasse Viimsi Keskusse. 2006. aastal hõlbustas oluliselt lugejate teenindamist üleminek elektroonilisele teenindusele. Prangli raamatukogu alustas elektroonilist teenindust 2009. aastal. 2007. aastal korraldati ümber Viimsi valla raamatukogude tegevus: Viimsi raamatukogu muutus vallaraamatukoguks ja Prangli raamatukogu selle harukoguks. Raamatukoguteenuste parema turundamise eesmärgil loodi 2008. aastal raamatukogu logo, flaierid ja veebileht www.viimsiraamatukogu.ee, mis tutvustasid raamatukogu teenuseid ja selgitasid selle kasutamise mitmekesiseid võimalusi. 2010. aastal tähistas Viimsi raamatukogu üleriigilist raamatuaastat mitmete lugemist populariseerivate üritustega. Samal aastal tähistas Viimsi raamatukogu oma 90. aastapäeva, millega seoses anti raamatukogu eestvedamisel Viimsi vallavalitsuse poolt valla suurüritustel tänukirjad kirjandusteadlasele, kirjanikule ja kirjanduskriitikule ning Viimsi raamatukogu kauaaegsele lugejale Endel Nirgile, kirjanik Meelike Saarnale ning ka kauaaegsetele, pühendunud ja kultuuriteadlikele lugejatele, perekond Einerile. Seoses raamatukogu 90. aastapäevaga anti Viimsi raamatukogule valla autasu Viimsi Vaal. Sama aasta suvel külastas Prangli raamatukogu saarega tutvumise raames Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasaga. Samas aga vähendati lugemisaastal Viimsi raamatukogu eelarvet 10%, mille tulemusel vähenes nii töötajate töötasu kui ka uute teavikute soetamise võimalus. Eelarve vähendamist tuleb pidada ebatavaliseks seepärast, et raamatukogu külastamine oli samal ajal märgatavalt kasvanud. Ruumipuudus nii lugejate uute vajaduste rahuldamiseks kui ka teavikute paigutamiseks oli jõudnud kriitilise piirini, mistõttu tehti Viimsi vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjonile selle kohta taas ettekanne, kuid lahendust probleemile veel ei leitud.

Aastad 2011–2017 muuda

2011. aasta ei toonud Viimsi raamatukogule hüppelist arengut. Tegeleti teeninduskorralduse parandamisega ja kogude korrastamisega: lõpetati teavikute inventuur, täpsustati teadmiskirjanduse liigitust. Prangli raamatukogus jätkati teavikute sisestamist e-kataloogi ning kogu puhastamist sisult vananenud ja nõudluseta kirjandusest. Raamatukogu eelarve kasvas 3% (vahe majanduslanguse-eelse eelarveaastaga 2009. aastal –7%). Eelarve väike kasv ei võimaldanud suurendada teavikute komplekteerimise summat. Sellest vajalikum oli investeerida töökeskkonda ja osta Viimsi raamatukokku jahutusseadmed, et suvise kuumalaine ajal tagada nõuetele vastav sisetemperatuur. Prangli raamatukogule paigaldati uued aknad. Viimsi raamatukogus vähenes peaaegu neljandiku võrra arvutitöökohtade kasutamine, kuna paljudel oli arvuti kodus olemas või tuldi raamatukogusse oma sülearvutiga. Mõnevõrra (4%) suurenes registreeritud lugejate arv. Kuna ka piirkonna elanike arv kasvas, siis sarnaselt 2010. aastaga kasutas Viimsi raamatukogu teenuseid iga kuues valla elanik. Laste osakaal kõigi registreeritud lugejate seas ei muutunud. Endiselt laenati Viimsi raamatukogust kõige enam ilu- ja lastekirjandust ning Pranglil enam perioodikaväljaandeid. 2012. aastal tegeldi peamiselt raamatukogu nähtavamaks muutmise ning reklaamimisega vallas ja internetis. Raamatukogule loodi Facebooki konto, täiustati kodulehte ning lisati Vikipeediasse raamatukogu ajaloo lühiülevaade. Töö tulemuslikumaks muutmiseks tehti 2012. aastal põhjalik raamatukoguteenuse kvaliteedi uuring nii Viimsi kui ka Prangli raamatukogus, mille analüüsi tulemusena hakati sama aasta lõpus raamatukogu arengukava koostama.

Uue ettevõtmisena korraldati 2012. aastal laste suvine võistulugemine, mille osavõtjate arv iga suvega kasvas ja üritus ise muutus lastele oodatud sündmuseks. Viimsi raamatukogu 2013. aasta olulisim sündmus oli Randvere haruraamatukogu avamine Randvere uues koolimajas, mis parandas Viimsi valla ja eriti Randvere küla elanike juurdepääsu raamatukoguteenustele. Seoses Viimsi valla keerulise majandusliku olukorraga vähenes raamatukogu eelarve taas, seekord 4,3%. Kõige enam vähenes eelarvekärbete tõttu uute teavikute hankimine. Tavapäraste raamatukoguürituste kõrval korraldati jutu- ja joonistusvõistlus „Raamat ja mina aastal 2063“ ning fotokonkurss „Hetki raamatuga“. 2014. aasta oli Viimsi raamatukogule üle ootuste hea: lugejate, külastuste ja laenutuste näitarvud kasvasid.

2015. aasta, kui Viimsi raamatukogu tähistas 95. aastapäeva, oli raamatukogule edukas. Kasvasid kõik lugejateeninduse arvnäitajad: lugejate arv suurenes 9,4%, külastuste arv 19,2% ja laenutuste arv 7,5%, millest võib järeldada, et Viimsi raamatukogu oli muutunud kohalike elanike hulgas oluliseks kultuuri- ja haridusasutuseks. Viimsi raamatukogu osatähtsus kohalikus kultuurielus kasvas: suulisi üritusi korraldati 91, millest võttis osa 2612 inimest (kasv 343 osavõtjat, võrreldes aasta varasemaga). Tagamaks raamatukogu tõhusamat töökorraldust mindi üle raamatukogu tarkvarale RIKS. Moodustati viieliikmeline Viimsi raamatukogu nõukogu, et tihendada koostööd valla asutuste ning aktiivsete lugejatega. Põhjalikult uuendati Viimsi, Randvere ja Prangli raamatukogude teavitust elanike hulgas; paigaldati infoviidad Haabneeme ja Randvere teedele, Prangli raamatukogu seinale paigaldati välissilt, anti välja reklaam- ja infovoldikuid jms. Parandati Viimsi ja Randvere raamatukogude füüsilist keskkonda (lisavalgustus, konditsioneer tööruumi, sisustus, siseinfoviidad jms). Kasvas raamatukoguürituste külastatavus, mille tingisid hästi valitud teemad ja põnevad esinejad. Hästi võeti kogukonna poolt vastu Viimsi raamatukogu 95. aastapäeva ürituste sari. Kogude täiendamiseks osteti kõigile Viimsi rahvaraamatukogudele kokku 4778 eksemplari raamatuid (500 eksemplari rohkem kui 2014. aastal). Eriti jõudsalt kasvas teavikute arv Randvere raamatukogus, aruandeaasta lõpuks oli seal kokku 5229 eksemplari raamatuid (2014. aastal 3767 eksemplari). Kuna Viimsi valla raamatukogudes loetakse meelsasti perioodikaväljaandeid, arvestatakse nende tellimisel lugejate soovidega. Nii said 2015. aastal Viimsi raamatukogud kokku 23 nimetust ajalehti ja 172 nimetust ajakirju (2014. aastal 122 nimetust). 2015. aasta oli Viimsi raamatukogule tulemuslik. Märgatavalt kasvasid lugejateeninduse arvnäitajad ja sisuline töö paranes. Viimsi raamatukogu muutus elanikkonna hulgas üha enam avatuks. Jätkuvalt oli raamatukogu strateegiliste eesmärkide teostamise suurimaks takistuseks ruumipuudus: uued teavikud ei mahtunud enam riiulitele, lugemissaalis nappis lugejakohti, lastealal polnud ruumi ürituste korraldamiseks, raamatukogusaal ei mahutanud üritustest osavõtjaid, raamatunäituste alal polnud turvaline eksponeerida kunstinäitusi, avalik internetipunkt asus lugemisalast eraldi, puudu olid lugejate individuaal- ja rühmatööruumid jne. 2016. aastal võeti esmakordselt valla ajaloos vastu Viimsi vallavolikogu määrusega „Viimsi Raamatukogu arengukava 2016–2020“, mille põhieesmärkide saavutamise olulisemaid tegevusi on Haabneemes asuvale raamatukogule juba lähiaastatel uute, kaasaegsete ruumide ehitamine. Aasta jooksul loodi uus, atraktiivne Viimsi raamatukogu koduleht, millest kujunes peagi usaldusväärne infovärav kasutajaskonnale.

2017. aasta märtsis korraldati kohaliku omavalitsuse ja raamatukogu töötajatele seminar „Projekteerime 21. sajandi raamatukogu: ideed ja inspiratsioon“, mille võtmeesinejaks oli Helsingi Linnaraamatukogu direktor Tuula Haavisto. Töötati välja valla uue haruraamatukogu kontseptsioon Püünsi koolis (kooli- ja rahvaraamatukogu kooslus) ning teostati kooli juurdeehituses raamatukogu projektlahendus. Kirjanik Margus Saksatamme, raamatuillustraator Anni Mägeri ja Viimsi laste abil valmis Viimsi raamatukogu maskott – Vimpsik. Kuna Haabneemes asuvale Viimsi raamatukogule ei leitud võimalust ruumiprobleemide lahendamiseks, siis suleti raamatukogu avalik internetipunkt ja loodi kolm arvutitöökohta vastavatud teabesaalis. Mainitud muudatuse tulemusel tekkis lisaruum suletud hoidla tarbeks. See ümberkorraldus oli vaid lühiajaline leevendus raamatukogu ruumiprobleemile, sest peagi täitusid riiulid raamatutega. Kuna 2017. aasta kuulutati Eestis laste ja noorte kultuuriaastaks, siis esitas see kõigile raamatukogudele väljakutse suunata põhitähelepanu laste- ja noorteteenindusele. Kõik Viimsi raamatukogud korraldasid sel puhul lastele põnevaid projekte ja sisukaid kohtumisi, pakkudes seejuures mitte üksnes osasaamis-, vaid ka isetegemisrõõmu. 2017. aastal segmenteeriti raamatukogu sihtrühmi, et turundustegevuste kaudu muuta kasutajatele käepärasemaks mitmekesistunud kogusid (uus ja rikkalikum valik muusikaplaate, suurem valik võõrkeelset kirjandust jms). Analüüsiti raamatukogu kui kultuurikeskuse tegevust ning rakendati uusi tegevusi (laste suvise võistulugemise läbimõeldum korraldus, raamatukogu maskoti rakendamine jms).

Aastad 2018–2019 muuda

2018. aastal jätkati vallaraamatukogu pikaajalisele ruumiprobleemile lahenduse otsimist, kuna ruumipuudus muutus väga tõsiseks takistuseks uute teavikute paigutamisel ja lugejateeninduse korraldamisel. Kogu aasta vältel toimusid pingelised arutelud nii vallavalitsuses kui ka vallavolikogus. Üha enam kinnistus arusaam, et Viimsi raamatukogu uueks asukohaks võiks olla ostukeskus, muutudes nii elanikkonnale kättesaadavamaks kõikide teenuste osutamisel. Paralleelselt vallaraamatukogu uute ruumide aruteluga algas uue Püünsi harukogu projekteerimine, ehitamine ja sisustamine. Aga samuti ka uuele raamatukogule sisu loomine, kuna Püünsi harukogu algeks oli kooliraamatukogu. Mais 2018 pandi Püünsi kooli juurdeehituse nurgakivi just raamatukogu müüri. Kogu suve sisestasid vallaraamatukogu töötajad senise Püünsi kooliraamatukogu enam kui 4000 raamatut Viimsi raamatukogude ühtsesse kataloogi RIKS. Püünsi harukogu moodustati ametlikult vallavolikogu otsusega 1. oktoobril. Ehitustööd ja sisustamine aga venisid ning raamatukogu avamine lükkus 2019. aasta algusse. 2018. aastal muutusid vallaraamatukogu lahtiolekuajad: esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel pikenes see ühe tunni võrra, raamatukogu oli nimetatud päevadel nüüd avatud kuni kella 18ni. Raamatukogu külastajad võtsid selle muutuse hästi vastu, eriti sobis see tööl käivatele inimestele. 2018. aastal kasvas Viimsi valla raamatukogudes lugejate arv kokku 308 võrra, sealhulgas tuli vallaraamatukogus juurde 248 uut lugejat. Vallaraamatukogu uute lugejate arvu kasv aeglustus mitmel põhjusel: raamatukogu asus keskusest eemal, puudusid individuaal- ja rühmatööruumid, ruumipuuduse tõttu tuli teavikuid avariiulitelt ümber paigutada suletud hoidlatesse, millele lugejatel juurdepääs puudus jms.

2018. aastal jätkus vallaraamatukogude koostöö kooliraamatukogudega, toimusid raamatukoguhoidjate ühisarutelud ja koos korraldati nii õpilaste ettelugemisvõistlus kui ka kirjandusmäng. Tihe koostöö oli vallaraamatukogul Haabneeme lasteaedade ja koolidega nii kirjandust tutvustavate rühmakoolituste kui ka kirjanikega kohtumiste osas. Laste lugemishuvide arendamise eesmärgil korraldas vallaraamatukogu juba 7. laste suvelugemise, mis oli märkimisväärselt osavõtjaterohke: kui 2012. aastal osales suvelugemises 10 last, siis 2018. aastal oli neid juba 180. Vallaraamatukogu osales Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldatud üleskutses pakkuda noortele kunstnikele võimalust eksponeerida oma kunstitöid raamatukogus, mille raames eksponeerisid oma loomingut Karl Joonas Alamaa isikunäitusega „Vorm ja eeldus“, Hele-Riin Hallik isikunäitusega „Rahustada häirituid ja häirida rahulikke“, Naatan Hollman fotonäitusega „Loodus – Eesti Vabariigi raudvara“ ja noored fotograafid Johan Boeijkens, Peeter Karask, Hans Markus Antson, Tobias Tikenberg ja Jüri-Andreas Järviste näitusega „Lumehelk“. Viimsi raamatukogu korraldatud üritustel osalesid peamiselt Haabneeme lasteaedade ning Viimsi ja Haabneeme koolide lapsed, ruumikitsikuse tõttu polnud võimalik vastu võtta kõiki soovijaid. Populaarsemad olid kohtumised kirjanikega, olgu siin nimetatud Indrek Koff, Aidi Vallik, Wimberg, Piret Päär, Anti Saar, Priit Põhjala, Kadri Lepp ja Sulev Oll. Eriti lustakas oli 7. suvelugemise lõpuüritus, kus põnevaid katseid tegi Mullimeister. Kohalikul tasandil oli vallaraamatukogu järjepidevalt Eesti kultuuri tutvustaja ja huvitavate kohtumisõhtute korraldaja. Esinejate valikul arvestati eelkõige lugejate soove. Nii korraldati 2018. aastal täiskasvanutele 11 üritust, millest meelejäävamad ja osalejaterohkemad olid "EV 100" raames kohtumised Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektori, raamatu „Eesti argielu“ autori Heiki Pärdiga, kirjanik Jaak Juskega, Rein Veidemanniga, Ahto Kaasikuga, Sirje Kiiniga ja Tiit Kändleriga. Erilise sündmusena väärib märkimist kohtumine kirjandusfestivali HeadRead raames Eestit külastanud taani kriminaalromaanikirjaniku Michael Katz Krefeldiga.

2019. aasta möödus vallaraamatukogu jaoks uute ruumide projekteerimise, ehitamise, riigihangete korraldamise, sisustamise ja kolimise tähe all. See kõik toimus ülikiires tempos. Veebruaris algas projekteerimine, silmas peeti peaasjalikult seda, et raamatukogust kujuneks multifunktsionaalne kultuuri- ja hariduskeskus, mis kataks peamised kogukonnakeskuse funktsioonid, sh kultuurilised, hariduslikud ja sotsiaalsed funktsioonid. Eriline tähelepanu oli projekteerimise protsessis pööratud sellele, et raamatukogu oleks atraktiivne, inspireeriv ja ühistegevust soodustav koht lugemiseks, kooskäimiseks, huvitegevuseks ja elukestvaks õppeks. Ruumid projekteerisid Bob OÜ, DokoInterior ja Agabus Arhitektid (arhitektid Mattias Agabus, Anne Määrmann ja Kristi Prinzmann). Ehitushanke võitis OÜ Astlanda Ehitus, kes tegi imet, et ajavahemikus aprillist oktoobri lõpuni saaks endise ehituspoe ruumidest raamatukogu. Raamatukogu üldpindala on 2359 m², 1. korrusel on täiskasvanute teeninduseks 1770 m², sh 100-kohaline saal, ning 2. korrusel laste- ja noorteteeninduse jaoks 589 m², sh 50-kohaline saal. Kesk tee 1 ruumides lõppes lugejateenindus 1. novembril ja esimene kolimisauto läks uute ruumide poole teele 5. novembril. Kokku sõitis kolimisauto seda teed kuus korda. 9. novembril toimus Viimsi raamatukogu ajalukku minev sündmus, mil enam kui 300 Viimsi inimest moodustasid inimketi ja andsid käest kätte tuhatkond raamatut vanadest ruumidest uude. See oli imetlusväärne, missuguse innuga nii lapsed kui ka täiskasvanud raamatutega askeldasid, ikka suunaga Randvere tee 9. Kõige muu kõrval nappis aega ka mööbli, seadmete ja raamatute paika panemiseks, sest eesmärk oli raamatukogu avada lugejatele juba 5. detsembril. Ametlik avamistseremoonia oli määratud 20. detsembriks, kuna saabus veel mööblit ja seadmeid ning pidi jõudma teha muudatusi lugejateeninduses. 5. detsember oli rõõmupäev paljudele viimsilastele – kes tuli uudistama uusi ruume või kes oli kuu aja jooksul tundnud puudust lugemisvarast. Tol päeval külastas raamatukogu 1612 inimest ja laenutati 871 raamatut, uusi lugejaid registreeriti 35. Kogu päeva jooksul toimus mitmesuguseid üritusi, et näidata raamatukogu võimalusi: nii esinesid Viimsi muusikakooli õpilased ja Viimsi gümnaasiumi etlejad, õpilaste juhendajad olid Urvi Haasma ja Külli Täht, esitleti Hannes Võrno uut raamatut „33 kohtumist“ ja esines teater Varius lavastusega „Sada ja üks“. Eriti pidulik oli 20. detsembri avamistseremoonia, kuhu kutsuti ligi 300 külalist. Raamatukogu avas Riigikogu aseesimees Siim Kallas sümboolselt raamatu „Kevade“ avamisega ja mõningate ridade lugemisega sellest. Muusikaliste vahepaladega esinesid Olav Ehala ja Hanna-Liina Võsa. Pidulik hetk oli siis, kui Austria suursaadik dr Julius Lauritsch avas Salzburgi kunstnikeühenduse art bv Berchtoldvilla grupinäituse „Kirjapildid“ (maal, graafika, trükigraafika ja fotograafia), mille kuraatorid olid kunstnikud Peter ja Regina Rieder ja mis oli kingituseks Viimsi vallale 100. aastapäevaks ning Viimsi raamatukogule uute ruumide avamise puhul. Uutes ruumides muutusid vallaraamatukogu lahtiolekuajad: avatud ollakse kõigil nädalapäevadel, esmaspäevast reedeni kella 10–20 ja laupäeval ning pühapäeval kella 10–16.

25. jaanuaril avati pidulikult vallaraamatukogu uus harukogu – Püünsi, mis hakkas tööle nii rahva- kui ka kooliraamatukoguna. Raamatukogu on avatud 8.30–16.30 ja neljapäeviti kell 11.00–19.00. .Kokkuvõttes oli 2019. aasta Viimsi kogukonnale märgiline, pärast kümmekond aastat ootamist sai vallaraamatukogu uued ruumid, kus pakkuda ja arendada teenuseid, mis aitavad valla elanikel olla aktiivsed ja informeeritud ühiskonnaliikmed.

Aasta 2020 muuda

2020. aasta algas vallaraamatukogule lootusrikkalt: oli arvukalt uusi lugejaid, külastusi ja laenutusi. Alustati muusika- ja videostuudiote kasutajate koolitust ja broneerimist. Rühmaruumid ja individuaalsed lugemisboksid võeti üsna ruttu omaks ja neid kasutati aktiivselt. Hakati kavandama 3D-printerite, kilelõikuri ja märgipressi kasutajakoolitusi. Uutes ruumides oli palju võimalusi, mille kohta lugejad soovisid teavet nii veebis kui ka kohapeal. Regulaarselt hakkasid koos käima raamatuklubi ja pereterapeudi jututuba, huvi äratasid mõtlemisõhtu päevakajaliste teemade arutamiseks ja mõtteline galerii Viimsi raamatukogu kunstiraamatute riiuli tutvustamiseks, rahvarohked on raamatukogutunnid ning muinasjutu vestmised lastele jpm. Toimusid kohtumisõhtud, kus esinesid Piret Kooli, Andrei Hvostov, Neeme Raud, Tunne Kelam jt. Trepigaleriil esitlesid uusi raamatuid Sirje Kiin ja Marianne Mikko. Suures saalis esinesid Maire Eliste laululapsed ning Viimsi Päevakeskuse laulu- ja tantsuansambel. Meeldejääv oli 23. veebruaril raamatukogus toimunud kontsert „Viimsi talent“. Kogukonna kokkukutsumiseks ja ka tõsisteks aruteludeks leidis vallavalitsus üha enam, et neiks sobivad raamatukogu ruumid, mis ongi raamatukogu üks olulisemaid ülesandeid – ühendada kohaliku omavalitsuse elanikkonda.

Lisaks sellele, et raamatukogul olid ajakohased ruumid, hakkasid välja kujunema ka tegevussuunad. Kuid 14. märtsist kehtestati Eestis seoses koroona kiire levikuga eriolukord, mis sulges raamatukogu külastajatele kolmeks ja pooleks kuuks. Lugemine on aga üks olulisemaid tegevusi, et säilitada meelerahu, ja nii alustas raamatukogu lugejate kontaktivaba laenutuse korraldamist. Võeti vastu raamatute ettetellimisi telefoni ja e-posti teel, desinfitseeriti iga välja laenutatud raamat ning pandi raamatukogu sissekäigu juurde kärudele. Ka tagastatud raamatud desinfitseeriti ja pandi enne riiulile asetamist karantiini. Raamatukoguhoidjad kandsid maske ja kindaid, kuna polnud teada, kuidas viirus levib. Tagantjärele mõeldes oli see uskumatult keeruline ja ka julgust nõudev aeg kõigile raamatukogu töötajatele. Kui rääkida arvude keeles, siis sellel ajal laenutati 12 821 raamatut (samal ajavahemikul 2019. aastal 10 921 raamatut). Ka harukogud Püünsis, Pranglil ja Randveres alustasid kontaktivaba laenutust, kuid tunduvalt hiljem ja tagasihoidlikumate näitajatega. Kuna eriolukorra ajal soovisid paljud inimesed lugejaks registreeruda, siis tehti Viimsi raamatukogu ettepanekul raamatukogu tarkvaras RIKS uus arendus – lugejate registreerimine ID-kaardiga ja Mobiil-ID-ga. Tööle hakkas ka Print in City printimis-, paljundus- ja skaneerimisteenus. Kaua arutati, kas laste suvelugemine korraldada või mitte. 9. suvelugemisel osales 121 last, mis oli küll vähem kui aasta tagasi, kuid ettevõtmine osutus õnnestunuks. 1. juulil avati raamatukogu lugejatele taas. 29. oktoobril tähistas Viimsi Raamatukogu väärikalt raamatukogu 100. juubelit, kus toimus Viimsi Raamatukogu ajalooalbumi ja filmi "Üks aasta sajast" esitlus.

Välislingid muuda

Viimsi raamatukogu koduleht

Viimsi Raamatukogu ajalugu 1920–2020