Laine Randjärv

Eesti poliitik

Laine Randjärv (sündinud 30. juulil 1964 Moskvas[1], aastatel 19852011 Laine Jänes) on Eesti poliitik, koorijuht, muusikapedagoog ja kirjastaja.

Ta on olnud Tartu linnapea (2004–2007) ja Eesti Vabariigi kultuuriminister (20072011).

Randjärv on olnud Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige. Aastail 2011–2015 oli ta Riigikogu aseesimees[2].

Ta oli 13. augustist 2002 kuni 11. jaanuarini 2022 Eesti Reformierakonna liige.[3]

Laine Randjärv (foto Olga Makina, 2015)
Laine Randjärv
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees
Ametiaeg
5. detsember 2016 – 5. veebruar 2019
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Ametiaeg
5. aprill 2015 – 5. detsember 2016
Järgnev Aadu Must
Riigikogu I aseesimees
Ametiaeg
4. aprill 2011 – 23. märts 2015
Eelnev Keit Pentus-Rosimannus
Järgnev Helir-Valdor Seeder
Eesti Vabariigi kultuuriminister
Ametiaeg
5. aprill 2007 – 6. aprill 2011
Eelnev Raivo Palmaru
Järgnev Rein Lang
Tartu linnapea
Ametiaeg
23. september 2004 – 31. märts 2007
Eelnev Andrus Ansip
Järgnev Urmas Kruuse
Tartu abilinnapea
Ametiaeg
2002 – 23. september 2004
Eelnev Hannes Astok
Järgnev Georg Aher
Isikuandmed
Sünniaeg 30. juuli 1964 (57-aastane)
Sünnikoht Moskva
Erakond Eesti Reformierakond (alates 2002)

HaridusRedigeeri

Randjärv õppis Tartu Ülikooli doktorantuuris ajaloo erialal. 9. mail 2013 läks ta kaitsma Tartu Ülikoolis doktoritööd "Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980 Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe epistolaarse pärandi põhjal" (juhendajad professor Aadu Must (TÜ) ja emeriitprofessor Kuno Areng (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), oponendid prof dr Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja dr Simo Mikkonen (Jyväskylä Ülikool)). Töö jäi kaitsmata ning TÜ sisekontrolli aruanne näitab, et Randjärve doktoritöö kaitsmise protsessis rikuti protseduurireegleid ja head akadeemilist tava. Lõpuks otsustati, et Randjärv ei pea oma tööd ümber tegema, vaid võib seda lihtsalt uuesti kaitsta.[5]

Laine Randjärv - info Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS

 
Balti Assamblee Riigikogu istungite saalis 2014

TööRedigeeri

 
Ene Ergma (Riigikogu esimees) ja Laine Randjärv (Riigikogu I aseesimees)
 
Spordiajakirjanik Lembitu Kuuse ja kultuuriminister Laine Randjärv Võru Spordikeskuse staadioni avamisel 2009. aastal

Poliitiline karjäärRedigeeri

Poliitikasse siirdus Laine Jänes suvel 2002, mil ta osales kohalike omavalitsuste valmistel ning mille tulemusena tõusis Tartu abilinnapea ametikohale Andrus Ansipi juhitud Tartu linnavalitsuses. 23. septembrist 2004 valiti ta Tartu linnapeaks.

Kevadel 2007, pärast riigikogu valimisi tegi Ansip, nüüd juba peaministrina, Jänesele ettepaneku asuda kultuuriministri ametikohale.[7]

16. oktoobril 2005 toimunud kohalike omavalitsuste valimistel juhtis Jänes Reformierakonna Tartus taas võidule, kogudes ise 4025 häält, mis oli üle Eesti 3. tulemus, suurim väljaspool Tallinna ja suurim Reformierakonnas. Valimistel saadi kokku 11 243 tartlase toetus ning sellega sai Reformierakond Tartu linnavolikogus 19 kohta[8]. Reformierakond jäi suurimaks jõuks Tartu linnavolikogus ja jätkas koalitsioonis Keskerakonnaga.[9]

20052007 oli Laine Jänes Läänemere Linnade Liit (UBC) asepresidendiks.

2007 kandideeris Laine Jänes riigikogu valmistel. Ta kogus 9303 häält ning valiti seega XI Riigikogu koosseisu liikmeks. Tema kogutud häältesaak oli paremuselt kolmas, kohe pärast Andrus Ansipit ja Edgar Savisaart.[10]

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 ametis olnud Andrus Ansipi teises valitsuses oli ta kultuuriminister. Tema asendusliige Riigikogus oli Helmer Jõgi.[11]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Randjärve nime all[12] Tartu linna piirkonnas ning valiti XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2011–2015 oli Laine Randjärv Riigikogu I aseesimees.

2015. aastal kandideeris Randjärv Riigikogu valimistel Harjumaa/Raplamaa piirkonnas ning valiti XIII Riigikogu koosseisu. 2015. aprillikuust kuni 2016. aasta novembrini oli ta Riigikogu kultuurikomisjoni esimees. Pärast Reformierakonna opositsiooni langemist 2016. aasta sügisel jätkas Randjärv tööd kultuurikomisjoni aseesimehena.

2009 kandideeris ta Euroopa Parlamendi valimistel ning sama aasta sügisel ka kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel Põhja-Tallinna valimisringkonnas ja 2013 aastal Tallinnas Lasnamäe piirkonnas. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kogus Randjärv 718 häält.[13]

Laine Randjärv on olnud mitme esinduskogu liige. Aastail 2011 ja 2014 oli ta Balti Assamblee president ning 2011-2015 Riigikogu Eesti Balti Assamblee parlamendidelegatsiooni president.

Poliitikast lahkumineRedigeeri

14. septembril 2018 valis SA Eesti Kontserdi nõukogu Randjärve ühehäälselt juhatuse liikme kohale, ent lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Põhjused olid erinevad[14] (viide).

Riigikogust lahkus Randjärv 2019. aasta veebruaris. Sama aasta 12. veebruaril valis Viimsi vallavolikogu ta Viimsi vallavanemaks. Aasta lõpul, 3. detsembril 2019, teatas Randjärv oma otsusest vallavanema kohalt tagasi astuda, viidates erinevatele väärtustele juhtimistasandil [15].

28. jaanuaril 2020 teatas Randjärv oma otsusest tegevpoliitikast lõplikult lahkuda[16]. Laine Randjärv lahkus eesti Reformierakonnast 11. jaanuaril 2022. a.

Tegevus Personaalse arengu Coach'inaRedigeeri

Alates 2020. aastast tegutseb Laine Randjärv personaalse arengu coachina, on saanud Executive Coachi, AoEC diplomi Estonian Business Schoolist. Vt lähemalt www.lainerandjarv.com

Loominguline tegevusRedigeeri

KoorijuhinaRedigeeri

Töö kooridegaRedigeeri

Juhatamas laulupidusid ja laulupäeviRedigeeri

Ta on juhatanud Tartu laulupidu (2004), vaimulikke laulupidusid (2005 ja 2010), Öölaulupidusid (2008 ja 2013) ning seisnud kooride ees maakondlikel laulupidudel.

KirjastustegevusRedigeeri

Laine lõi 2020. aastal oma kirjastuse KVART ning andis 2021. aasta novembris välja selle kirjastuse alt esimese raamatu - Põhjamaa päikese kullas, mis räägib Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe rollist Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980.

Raamat nomineeriti 2021. aasta Eesti Kooriühingu Galal AASTA TEGU kategoorias. Aastapreemiate nominendid on leitavad SIIT

Raamatute autorRedigeeri

Raamatute koostaja, väljaandjaRedigeeri

HelisalvestisRedigeeri

2002 – Naiskvintett Lady Harmonists (loodud 1992) CD-plaat „Ikka veel...”.

TunnustusRedigeeri

  • 2007 – Hispaania Kuningriigi teenetemärk 2007
  • 2008 – Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurrist
  • 2012 – Jüriöö Täht
  • 2013 – Jüriöö Suurtäht
  • 2015 – Armeenia Parlamendi Aumedal[17]

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa on insener, tehnikateaduste kandidaat, geodeet ja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv (1937).

Ta oli 22 aastat abielus insener Viljar Jänesega, neil on kaks täiskasvanud tütart. Abielu on lahutatud. "Kuigi lahutus on väga halb lahendus, on see mõnikord vist halbadest lahendustest parim," ütles Laine Jänes Õhtulehele.[18]

ViitedRedigeeri

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43
  2. Riigikogu XII koosseis. Riigikogu koduleht.
  3. Äriregistri päring. (Kasutatud 4. aprillil 2011.)
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43
  5. Johanna-Kadri Kuusk (2.07.2020). "Laine Randjärv loobub doktoritöö kaitsmisest: „See on keeruline bürokraatia."". Õhtuleht. Vaadatud 6.07.2020.
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43, 44
  7. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44
  8. Kajar Kase (2.11.2008). "Reformierakond kavatseb Tartus valimised võita". Postimees.
  9. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 13
  10. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 38
  11. "Kes? Mis? Kus? 2008, lk 36
  12. Aigi Viira (1. september 2007). "Laine Jänes: Armastusse usun ma siiski ikka veel!". Õhtuleht.
  13. "Euroopa Parlamendi valimised 2014". Vabariigi Valimiskomisjon. Juuni 2014.
  14. Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets (05.11.2018). "Advokaat: Randjärv jääb ikkagi Eesti Kontserdi juhatuse liikmeks". ERR.ee, Postimees.
  15. "Laine Randjärv teatas, et astub Viimsi vallavanema kohalt tagasi" Delfi, 3. detsember 2019
  16. Toomas Sildam (28. jaanuar 20202). "Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna, seisan teelahkmel". ERR.ee. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  17. "Riigikogu aseesimehele Laine Randjärvele anti Armeenia parlamendi aumedal". Riigikogu koduleht. 12.03.2015.
  18. Aigi Viira (1. september 2007). "Laine Jänes: Armastusse usun ma siiski ikka veel!". Õhtuleht.

Artikleid ja intervjuusidRedigeeri

Eelnev
Raivo Palmaru
Eesti kultuuriminister
20072011
Järgnev
Rein Lang
Eelnev
Andrus Ansip
Tartu linnapea
20042007
Järgnev
Urmas Kruuse