Raasiku

alevik Raasiku vallas Harjumaal

Raasiku on alevik Harju maakonnas Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.

Raasiku

Pindala: 3,1 km²
Elanikke: 1354 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 6694[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 22′ N, 25° 11′ E
Raasiku (Eesti)
Raasiku
Raasiku raudteejaama veetorn
Harju-Jaani kirik
Raasiku Konsum, juuksur ja ambulatoorium

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist eestlasi 1120 (92,6%).[3]

Raasikul asuvad põhikool (asutatud köstrikoolina 1717), Raasiku Rahvamaja, ambulatoorium, apteek, lasteaed "Oravake", Raasiku raamatukogu. Asulas tegutsevad kaks kauplust (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad vabrik Mistra-Autex AS (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas Raasiku Elekter AS (elektriseadmed, metallitooted).

Raasikul asub Harju-Jaani Ristija Johannese kirik (nüüdne hoone ehitatud 1863, vanast kabelist on säilinud vundament), kirikuaed, Raasiku uus kalmistu, Raasiku vana kalmistu ning mõisapark.

Raasikul lõikuvad Tallinna-Tapa raudteeliin ja Aruvalla–Jägala tee, millest hargnevad kohalikud teed Kostiverre, Kehrasse, Anijasse ja Aruarru.

AjaluguRedigeeri

Asula tekkis 19. sajandil Raasiku raudteejaama ümbrusse. Asula on oma nime saanud Raasiku mõisalt, mida on esimest korda mainitud 1497 (Rasseke), ning mis rajati Kaemla (Keamol) küla asemele ja kuulus keskajal Padise kloostrile.

Tegelikult paikneb asula Raasiku mõisast 1565. aastal eraldatud endise Kambi mõisa maadel.

ÜhistransportRedigeeri

BussidRedigeeri

Raasikul asub 4 bussipeatust: Raasiku ja Võidu (Jägala maantee ääres), Raasiku Side (side juures) ning Rahvamaja (kultuurimaja juures).

RaudteeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Raasiku raudteejaam

Raasiku raudteejaam rajati 1870.

Raasikult sõidavad läbi elektrirongid, diiselrongid (kiirrongid ei peatu) ja Tallinn-Moskva-Tallinn rong (ei peatu). Päevas sõidab Raasikult läbi kolmkümmend reisirongi.

Raasiku jaamas asuvad kaks kõrget, 210 meetri pikkust ooteplatvormi. Raasiku kahekorruseline puidust jaamahoone oli ehitatud tüüpprojekti järgi. 2000 jaamahoone lammutati, kuid abihooned ja veetorn on säilinud.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

VälislingidRedigeeri