Raasiku

Raasiku
Pindala	3,1 km²
Elanikke	1364 (1.01.2020)
EHAK-i kood:	6694
Koordinaadid	59° 22′ N, 25° 11′ E

Raasiku on alevik Harju maakonnas Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.

Raasiku raudteejaama veetorn

Harju-Jaani kirik

Raasiku Konsum, juuksur ja ambulatoorium

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist eestlasi 1120 (92,6%).^[3]

Raasikul on põhikool (asutatud köstrikoolina 1717), Raasiku Rahvamaja, ambulatoorium, apteek, lasteaed Oravake, Raasiku raamatukogu, Raasiku spordihoone. Asulas on kaks kauplust (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad vabrik Mistra-Autex AS (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas Raasiku Elekter AS (elektriseadmed, metallitooted).

Raasikul asub Harju-Jaani Ristija Johannese kirik (nüüdne hoone ehitatud 1863, vanast kabelist on säilinud vundament), kirikuaed, Raasiku uus kalmistu, Raasiku vana kalmistu ning mõisapark.

Raasikul lõikuvad Tallinna-Tapa raudteeliin ja Aruvalla–Jägala tee, millest hargnevad kohalikud teed Kostiverre, Kehrasse, Anijasse ja Aruarru.

AjaluguRedigeeri

Asula tekkis 19. sajandil Raasiku raudteejaama ümbrusse. Asula on nime saanud Raasiku mõisa järgi, mida on esimest korda mainitud 1497 (Rasseke) ning mis rajati Kaemla (Keamol) küla asemele ja kuulus keskajal Padise kloostrile.

Tegelikult paikneb asula Raasiku mõisast 1565. aastal eraldatud endise Kambi mõisa maadel.

1860. aastal asuti ehitama uut kirikut. Ehitustööd kestsid ühtekokku neli aastat (1860–1863).

ÜhistransportRedigeeri

BussidRedigeeri

Raasikul asub 4 bussipeatust: Raasiku ja Võidu (Jägala maantee ääres), Raasiku Side (side juures) ning Rahvamaja (kultuurimaja juures).

RaudteeRedigeeri

Pikemalt artiklis Raasiku raudteejaam

Raasiku raudteejaam rajati 1870.

Raasikult sõidavad läbi elektrirongid, diiselrongid (kiirrongid ei peatu) ja Tallinna–Moskva–Tallinna rong (ei peatu). Päevas sõidab Raasikult läbi 30 reisirongi.

Raasiku jaamas on kaks kõrget, 210 meetri pikkust ooteplatvormi. Raasiku kahekorruseline puidust jaamahoone oli ehitatud tüüpprojekti järgi. 2000 jaamahoone lammutati, kuid abihooned ja veetorn on säilinud.