Külavanem on Eestis ühe või mitme küla elanike ühiste huvide esindaja, kes juhib küla ja juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, kehtivatest õigusaktidest ning valla ja piirkonna arengukavadest. Praktika näitab, et külavanema määratlemisel ei ole ühtset välja kujunenud arusaama, see erineb paljuski kohalike omavalitsuste lõikes. Tema rolliks on olla kogukonna eestvedaja, aktiivsuse kujundaja, identiteedihoidja ning partner kohalikele omavalitsustele. Külavanema ameti puhul on tegemist ühiskondliku usaldusametiga, mille ülesandeid täidetakse tasuta, siiski on omavalitsustel võimalik korraldada külavanema kulude hüvitamine ja töö tasustamine.

Külavanema töö on reguleeritud valla õigusaktidega, mille õiguslikud alused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 58.

Ametisse valimine

muuda

Külavanema valimise algatab toimkond või vallavalitsus, kutsudes selleks kokku üldkoosoleku. Külavanema kandidaat peab olema valimise hetkel vähemalt 18 aastane ja omama elukohta selles külas. Külavanema kandidaadid peavad koosolekul andma kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

Külavanem valitakse koosolekul kohale tulnud täisealiste külaelanike häälteenamusega (erandiks on Viljandi ja Lääne-Saare vallad, kus saavad valimistel osaleda vähemalt 16 aastased külaelanikud). Hääled loeb kokku koosoleku juhataja ning teatab kohe tulemuse. Kandidaat, kes saab koosolekul antud häältest üle poole, osutub valituks.

Külavanema volituste kestuse määrab vald külavanema statuudis. Levinuim volituste kestus on 2–5 aastat. Üldkoosolek võib külavanema igal ajal tagasi kutsuda. Külavanema statuudi kinnitab vallavolikogu.

Oluline on kaasata külavanema valimistele võimalikult palju külaelanikke, sest valdava praktika järgi on külavanema valimistel osalejaid vähe. Põhjuseks võib olla nii koosoleku toimumise informatsiooni puudumine, erinevate huvigruppide konfliktid kui ka inimeste passiivsus. Selles olukorras võib vastvalitud külavanemal olla keeruline, kui enamik külainimesi pole uuest külavanemast teadlikud.

Külavanema õigused ja kohustused

muuda

Külavanema tegevused peavad kooskõlas olema kehtivate dokumentide, seaduste ja määruste ning üldtunnustatud tavadega, samuti peavad nad juhinduma küla ühistest seisukohtadest, omavalitsuse otsustest, määrustest ning Eesti Vabariigi seadustest. 

Vallavolikogu, vallavalitsuse ja külaelanike koostöös on võimalik koostada iga küla ja valla vajadusi ning võimalusi arvestav külavanema statuut, mis määrab külavanema tegevuse põhialused, sealhulgas tema õigused ja kohustused. Külavanema statuudi koostamiseks on jäetud suhteliselt vabad käed, kuna statuut, valimine ja lepingulised suhted sõltuvad palju kohalikest asjaoludest (KOKS § 58 lg 3). Vallavalitsuse esindaja ja külavanema kokkuleppel võib sõlmida ka lepingu, millega saab täpsustada vallavalitsuse ülesannete täitmise külavanema poolt ja määrata vastav tasu. Alljärgnevalt on toodud külavanema laialdasemalt levinud õigused ja kohustused, mis võivad külade vaheliselt erineda.

  • Nii õigus kui ka kohustus esindada külaelanikke ja nende väljavaateid probleemidele ja ideedele institutsioonides (näiteks volikogus, vallavalitsuses) ning kohustus informeerida külaelanikke omakorda antud tagasisidest ja plaanidest
  • Õigus taotleda küla puudutavate küsimuste arutamist vallavalitsuses ja vallavolikogus ning osaleda ettepanekutega vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide istungitel
  • Õigus algatada külaelu probleemide lahendamiseks arutelusid ja kutsuda kokku külaelanike koosolekuid 
  • Õigus moodustada külaelanikest seltsinguid, töögruppe ning korraldada küla arengukava koostamist, teiselt poolt kohustus organiseerida küla ühistegevust ning toetada omaalgatus- ja koostöövõimet
  • Õigus saada kohalikust omavalitsusest ametikohustuste täitmiseks vajalikke õigusakte, dokumente ja muud teavet 
  • Õigus juhtida külaelanike ning küla territooriumil viibivate isikute tähelepanu heakorrale ja avalikku käitumist puudutavatele probleemidele ning teha märkusi, kui rikutakse eeskirju
  • Õigus astuda külavanema ametikohalt tagasi isikliku avalduse alusel
  • Õigus saada tagasivalituks uueks ametiajaks
  • Kohustus esitada külaelanikele ja vallavolikogule aruanne enda ja külaelanike tegevuse kohta
  • Kohustus esitada iga aasta valitud kuupäevaks taotlus valla eelarvest ning teistest allikatest raha saamiseks, arvestades küla vajadusi
  • Kohustus organiseerida õnnetusjuhtumite ja eriolukordade lahendamist
  • Kohustus tagada külaga seonduva dokumentatsiooni (nt külakroonika) säilimist

Kirjandus

muuda
  1. Surju Vallavolikogu Külavanema statuut https://www.riigiteataja.ee/akt/412122013053
  2. Vihula Vallavolikogu Aleviku- ja külavanema statuut https://www.riigiteataja.ee/akt/415022017003
  3. Paikuse Vallavolikogu Külavanema statuut https://www.riigiteataja.ee/akt/405122012037
  4. Rapla Vallavolikogu Külavanema statuut https://www.riigiteataja.ee/akt/423042014012
  5. Kihelkonna Vallavolikogu Külavanema statuut https://www.riigiteataja.ee/akt/407062013077
  6. https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2016/11/kogukondlik-mudel_analuus_final2.pdf lk 5
  7. https://kodukant.ee/wp-content/uploads/2016/12/Külavanema-statuut-kommenteeritud-väljaanne.pdf
  8. http://taurus.gg.bg.ut.ee/geouudis/geo_2017/GG_BAKA/Ristmae_Maiken.pdf
  9. https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632

Välislingid

muuda