Tõhelgi

küla Raasiku vallas Harjumaal

Tõhelgi on küla Harjumaal Raasiku vallas. See on üks vanema asustusega alasid Põhja-Eestis, kust võib leida vanu märke asulakohast, kivikalmeid ja arvukalt ohvrikive. Tõhelgi kobarküla kese (hiljem Tõhelgi karjamõis ja Tõhelgi talu) asus praeguse Raasiku-Peningi-Kalesi teede kolmnurgas.

Tõhelgi

Pindala: 9,56 km²
Elanikke: 47 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8477[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 21′ N, 25° 9′ E
Tõhelgi (Eesti)
Tõhelgi

AjaluguRedigeeri

Esimene kaart Tõhelgi külast pärineb aastast 1690, sellele on märgitud 14 talukohta.

1688. aasta adramaade revisjoni andmed näitavad samuti, et Tõhelgi (TelkoBy, ka Tehokyll) külas on 14 kohta.

1782. aastal oli külas 14 talu, lisaks 5 hajatalu, 2 popsi, Palgi kõrts ning rätsepa ja kingsepa kohad ning piirkonnas elas 201 inimest (106 meest, 95 naist).

1840. aastatel asutati endise kobarküla asemele Tõhelgi karjamõis. Paljud pered jäi toona maata ning algas massiline linna asumine, mis sai eriti ulatuslikuks 1890. aastatel. 1899. aastal oli verstalise kaardi järgi Tõhelgis 24 kohta.

Raudtee ehitamine 1871. aastal jagas Tõhelgi küla kaheks, jättes põhjapoolse osa Antla, Arakavälja, Lammassaare, Aru ja Kaemla talude ning heinamaadega eraldi. Talude päriseksostmine algas 1908. aastal, ent 1920. aastal olid külas veel suures osas mõisamaad. Rendimaade korraldamine, mõisamaade tükeldamine ning hindamine kestsid 1930. aastate alguseni.

 
Tõhelgi karjamõisa mantelkorsten 2021. aasta kevadel

Nõukogude võimu ajal Tõhelgi maad kollektiviseeriti ning 1947. aastal moodustati kolhoos “Tõhelgi Liit”, mis liideti lõpuks Aruküla kolhoosiga. Küla kirdeosasse rajati 1967. aastal erinevate puuvilja- ja marjakultuuride katsetamiseks sordikatsepunkt, mis tegutses 1990ndate aastate alguseni.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. "Tõhelgi küla arengukava 2019-2023". 2018. Vaadatud 02.05.2021.