Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kivikalmest; perekonnanime kohta vaata artiklit Raun (perekonnanimi).

Mäla kivikalmed Muhu saarel

Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun[1]) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Eestis on kivikalme ehitusmaterjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Kivikalmeid hakati ehitama kiviajal (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid.

Kivikalmed Skandinaavias ja Läänemere maadesRedigeeri

Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal kasutati Eestis ja Põhja-Lätis kõigepealt kivikirstkalmeid, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed.[2]

Saaremaalt on 11. ja 12. sajandi kalmetest leitud kiviringe.

Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 13. sajandini.

Kivikalmeid EestisRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Entsüklopeedia. 7. köide: Rakk–Tanukad. Tartu: Loodus, 1936, lk 87.
  2. Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 226