See artikkel räägib kivikalmest; perekonnanime kohta vaata artiklit Raun (perekonnanimi).

Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun[1]) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Mäla kivikalmed Muhu saarel

Eestis on kivikalme ehitusmaterjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi.

Ajalugu muuda

Kivikalmeid hakati ehitama kiviajal (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid.

Kivikalmed Skandinaavias ja Läänemere maades muuda

Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal kasutati Eestis ja Põhja-Lätis kõigepealt kivikirstkalmeid, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed.[2]

Saaremaalt on 11. ja 12. sajandi kalmetest leitud kiviringe.

Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 13. sajandini.

Kivikalmeid Eestis muuda

Viited muuda

  1. Eesti Entsüklopeedia. 7. köide: Rakk–Tanukad. Tartu: Loodus, 1936, lk 87.
  2. Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 226