Kivikalme
 |
See artikkel räägib kivikalmest; perekonnanime kohta vaata artiklit Raun (perekonnanimi). |
Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun[1]) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Eestis on kivikalme ehitusmaterjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi.
AjaluguRedigeeri
Kivikalmeid hakati ehitama kiviajal (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid.
Kivikalmed Skandinaavias ja Läänemere maadesRedigeeri
Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal kasutati Eestis ja Põhja-Lätis kõigepealt kivikirstkalmeid, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed.[2]
Saaremaalt on 11. ja 12. sajandi kalmetest leitud kiviringe.
Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 13. sajandini.
Kivikalmeid EestisRedigeeri
Kivikalme, Salu, Karula küla, Haljala vald Harju maakond, arh. mälestis nr 10558
Kivikalme, Sirje, Karula küla, Haljala vald Harju mk, arh. mälestis nr 10560
Kivikalme, Karula küla, Haljala vald Harju mk, arh. mälestis nr 10567
Kivikalme, Karula küla, Haljala vald Harju mk, arh. mälestis nr 10569
Kivikalme, Arumetsa, Karula küla, Haljala v Harju mk, nr 10570
Kivikalme, Rehe, Pajumõisa küla Saaremaa vald, Saare maakond arh. mälestis nr 12388
Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond arh. mälestis nr 18274
Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond
Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond
Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 7. köide: Rakk–Tanukad. Tartu: Loodus, 1936, lk 87.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 226
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kivikalmed Eestis |