Ava peamenüü

Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes. Mandri-Eestist eraldab saart Kurkse väin. Saare pindala on 12,68 km².[1] Suur Pakri on Väike-Pakrist veidi väiksem. Mõlemad saared kuuluvad Paldiski linna koosseisu.

Suur-Pakri
Suur-Pakri maastik
Suur-Pakri maastik
Ümbritseb Soome laht
Saarestik Pakri saared
Koordinaadid 59° 19′ 40″ N, 23° 54′ 35″ E
Pindala 12,68 km²[1]
Pikkus 6,8 km
Laius 2,5 km
Rannajoone pikkus 22,84 km
Kõrgeim koht
Suur-Pakri pank (8 m)
Elanikke
(asustamata)
Suur ja Vaike Pakri.png

Sisukord

NimiRedigeeri

Saare rootsikeelne nimi Rågö tähendab 'rukkisaart'. Selgusetu on, miks pindalalt väiksemat saart on suuremaks nimetatud.

AsendRedigeeri

Saar asub 5 kilomeetrit Vihterpalu jõe suudmest kirdes. Saarest itta jääb Väike-Pakri, mida lahutab 1,5 km lai ja 1,6-1,8 m sügav väin.

LoodusRedigeeri

Saare põhjaosa kuulub Pakri maastikukaitseala koosseisu. Seal asub umbes 3 km pikk ja 1–8 m kõrge Suur-Pakri pank. Saare põhjaosas asub mitu looduslikku või inimtekkelist väikest järve (Suur-Pakri saare järvikud).

Samblikest on saarelt leitud habrast aloinat, lubi-niithammast ja siberi manniat.

Saare põhja- ja idarannikul esineb niite. Looniit on Eesti üks suuremaid lagedaid looalasid. Haruldasematest taimedest kasvavad saarel salutakjas, soohiilakas ja nõmmnelk. Heinamaad olid piiratud kiviaedadega.

Mets katab ¼ saare pindalast, valdavalt kesk- ja lääneosa. Saarel kasvavad Eesti läänepoolseimad pangametsad. Puudest kasvavad saarel kased, kuused ja harilikud pihlakad.

Saare lõunaosa on kohati soine.

AjaluguRedigeeri

Pakri saari on ajaloos esmakordselt mainitud 1283 kui Taani kuningas Erik V Klipping kinnitas Padise kloostri valdused.

28. aprillil 1345 müüs kloostri abt Nicolaus saare 5 rootslasele 34 hõbemarga eest. 1555 käisid saare talupojad Rootsi kuninga Gustav I Vasa juures õigust nõudmas. Eestimaa kubermangu justiitskolleegium otsustas 1770, et kohalik mõisnik Thomas von Ramm ei või Suur-Pakri talupoegi kohelda pärisorjadena.

Saarel asus kolm küla: Suurküla (Storby), Lepikuküla (Bisagidby, Lillby) ja Rannaküla (Åsby, Strandby), mille elanikud pidid mais 1940 lahkuma. Nõukogude ajal kasutati saart polügoonina ja Eesti Vabariigile tagastati saar mais 1994.

Suur-Pakri saare loodetipus asub Suur-Pakri tulepaak.

Saarele oli plaanitud rannakaitsepatarei nr 2b, mis oleks kuulunud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni koosseisu, kuid jäi ehitamata.

Suur-Pakrit on pakutud üheks sobilikuks kohaks Eestis tuumaelektrijaama ehitamiseks.[2][3]

Kultuurimälestistest asuvad saarel Suur-Pakri kiriku varemed[4] ja Suur-Pakri kalmistu.[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Suur-Pakri Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 9. juunil 2019.
  2. "Eesti Energia uurib Suur-Pakri saare sobivust tuumajaama rajamiseks" Eesti Päevaleht, 13. mai 2009
  3. "Liive: tuumajaam sobiks Suur-Pakrile" ERR, 11. november 2010
  4. Suur-Pakri kiriku vare kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Suur-Pakri kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris

KirjandusRedigeeri

  • Andres Tõnisson (2006): “Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava” 2007-2016.

VälislingidRedigeeri