Suur-Pakri

Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes. Mandri-Eestist eraldab saart Kurkse väin. Saare pindala on 12,68 km².[1] Suur Pakri on Väike-Pakrist veidi väiksem. Mõlemad saared kuuluvad Paldiski linna koosseisu.

Suur-Pakri
Suur-Pakri maastik
Suur-Pakri maastik
Ümbritseb Soome laht
Saarestik Pakri saared
Koordinaadid 59° 19′ 40″ N, 23° 54′ 35″ E
Pindala 12,68 km²[1]
Pikkus 6,8 km
Laius 2,5 km
Rannajoone pikkus 22,84 km
Kõrgeim koht
Suur-Pakri pank (8 m)
Elanikke
(asustamata)
Suur ja Vaike Pakri.png

NimiRedigeeri

Saare rootsikeelne nimi Rågö tähendab 'rukkisaart'. Selgusetu on, miks pindalalt väiksemat saart on suuremaks nimetatud.

AsendRedigeeri

Saar asub 5 kilomeetrit Vihterpalu jõe suudmest kirdes. Saarest itta jääb Väike-Pakri, mida lahutab 1,5 km lai ja 1,6-1,8 m sügav väin.

LoodusRedigeeri

Saare põhjaosa kuulub Pakri maastikukaitseala koosseisu. Seal asub umbes 3 km pikk ja 1–8 m kõrge Suur-Pakri pank. Saare põhjaosas asub mitu looduslikku või inimtekkelist väikest järve (Suur-Pakri saare järvikud).

Samblikest on saarelt leitud habrast aloinat, lubi-niithammast ja siberi manniat.

Saare põhja- ja idarannikul esineb niite. Looniit on Eesti üks suuremaid lagedaid looalasid. Haruldasematest taimedest kasvavad saarel salutakjas, soohiilakas ja nõmmnelk. Heinamaad olid piiratud kiviaedadega.

Mets katab ¼ saare pindalast, valdavalt kesk- ja lääneosa. Saarel kasvavad Eesti läänepoolseimad pangametsad. Puudest kasvavad saarel kased, kuused ja harilikud pihlakad.

Saare lõunaosa on kohati soine.

AjaluguRedigeeri

Pakri saari on ajaloos esmakordselt mainitud 1283 kui Taani kuningas Erik V Klipping kinnitas Padise kloostri valdused.

28. aprillil 1345 müüs kloostri abt Nicolaus saare 5 rootslasele 34 hõbemarga eest. 1555 käisid saare talupojad Rootsi kuninga Gustav I Vasa juures õigust nõudmas. Eestimaa kubermangu justiitskolleegium otsustas 1770, et kohalik mõisnik Thomas von Ramm ei või Suur-Pakri talupoegi kohelda pärisorjadena.

Saarel asus kolm küla: Suurküla (Storby), Lepikuküla (Bisagidby või Alskogby) ja Rannaküla (Strandby või Åsby või Åsa), mille elanikud pidid mais 1940 lahkuma. Nõukogude ajal kasutati saart polügoonina ja Eesti Vabariigile tagastati saar mais 1994.

Suur-Pakri saare loodetipus asub Suur-Pakri tulepaak.

Saarele oli plaanitud rannakaitsepatarei nr 2b, mis oleks kuulunud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni koosseisu, kuid jäi ehitamata.

Suur-Pakrit on pakutud üheks sobilikuks kohaks Eestis tuumaelektrijaama ehitamiseks.[2][3]

Kultuurimälestistest asuvad saarel Suur-Pakri kiriku varemed[4] ja Suur-Pakri kalmistu.[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Suur-Pakri Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 9. juunil 2019.
  2. "Eesti Energia uurib Suur-Pakri saare sobivust tuumajaama rajamiseks" Eesti Päevaleht, 13. mai 2009
  3. "Liive: tuumajaam sobiks Suur-Pakrile" ERR, 11. november 2010
  4. Suur-Pakri kiriku vare kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Suur-Pakri kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris

KirjandusRedigeeri

  • Andres Tõnisson (2006): “Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava” 2007-2016.

VälislingidRedigeeri