Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi. Pikkus 89,5 km, valgla 452 km².

Valgejõgi
Nõmmeveski juga Valgejõel
Nõmmeveski juga Valgejõel
Lähe Pandivere kõrgustikul
59° 11′ 19″ N, 26° 11′ 32″ E
Suubub Hara lahte
59° 34′ 58″ N, 25° 42′ 23″ E
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 452 km²
Pikkus 89,5 km[1]
Langus 107 m
Lang 1,26 m/km
Vooluhulk 3,5–4 m³/s
Parempoolsed lisajõed Pala oja, Pikkoja, Lõõtsa oja
Vasakpoolsed lisajõed Rauakõrve oja, Vasaristi oja

Ta saab alguse Pandivere kõrgustikult Porkuni järvest, voolab läbi Kõrvemaa põhjaosa ning suubub Loksal Hara lahte.

Suudmest 19 km kaugusel asub jõel Nõmmeveski juga ja pais. 1924. aastal sinna rajatud hüdroelektrijaam hävis tulekahjus 1964. aastal ning on praegu varemeis. Samuti on varem hüdroelektrijaam töötanud Kotkal (9 km suudmest).

Nõukogude ajal toimus jõe oluline reostus Tapa linna, seal paiknenud sõjaväeosade ning nende harjutusväljakute poolt.[2]

Jõe lõhilaste potentsiaalsed kudupaigad kaardistati nelja mehe (Marek Vahula, Virko Sirkel, Hannes Sirkel, Sass Sirkel) poolt augustis 1995. Ametlik ettepanek jõe avamiseks Kotka paisul kalatrepi abil, tehti nende poolt sügisel 1995.[viide?] Tulvavete ja looduse jõul purunes pais 9. augustil 2016 ja jõgi avanes kaladele hoopiski looduse jõul.[3]

Valgejõe järgi on nimetatud Loobu kihistu Valgejõe kihistik.[4]

ElustikRedigeeri

Suurtaimedest on tuvastatud 55 taksonit, sh 6 makrovetikat ja 9 sammalt. Soontaimedest on levinumad väikeseviljane jõgitakjas ja voldine parthein.

Suurselgrootutest on registreeritud 166 taksonit. Arvukamad on jõe kirpvähk, harilik ojapäevik ja kihulased. Kiililistest leidus rohe-vesihobu.

Kalasid esineb 22 liiki. Enamikule liikidest on rändetõkkeks Nõmmeveski juga, mida ületavad vaid lõhe, meriforell ja suuremad jõeforellid. Kogu jõe ulatuses on levinud ojasilm, haug, lepamaim, luukarits. Trulling ja luts elavad Vahakulmust suudmeni (72 km), harjus ja võldas Tapalt suudmeni (66 km). Eri jõeosades võib kohata veel särge, ahvenat, linaskit, hinki. Jõesilmule on rändetõkkeks Kotka paisuvare (9 km suudmest).[2]

Valgejõe orgRedigeeri

Osa Valgejõe orust on arvele võetud ürglooduse objektina.[5]

Orus asub Nõmmeveski paljand.

ViitedRedigeeri

  1. Valgejõgi riiklikus keskkonnaregistris, vaadatud 5.12.2019.
  2. 2,0 2,1 . Eesti jõed. 2019. Koostanud Henn Timm, Peeter Pall, Rein Järvekülg, Sirje Vilbaste. Tallinn, OÜ Greif trükikoda, lk 170.
  3. Kotka pais Valgejõel purunes tulvavees, hea uudis lõhelistele. ERR, 9. august 2016.
  4. Valgejõgi Eesti geokogude infosüsteemis, vaadatud 24.08.2019.
  5. Ürglooduse objekt: Valgejõe org Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 02.05.2013.

VälislingidRedigeeri