Ava peamenüü

Valgejõe

küla Kuusalu vallas Harjumaal
Eestimaa aadlilipkonna ülem Fritz Wachtmeister pärast Vene vangipõlve

Valgejõe on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.

Valgejõe

Elanikke: 25 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8919[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 28′ N, 25° 47′ E
Valgejõe (Eesti)
Valgejõe

AjaluguRedigeeri

EsmamainimineRedigeeri

1290. aasta 20. septembril laiendas Taani kuningas Erik Menved [3]Ojamaa Roma kloostri tsistertslastele Kolga abikloostri ümbruses kuulunud valdusi, nimetades teiste seas ka Witena ehk Valgejõe küla.

Valgejõe küla asus alul tänases Vanakülas. Ilmselt 17. sajandi hakul nihkus küla kese mõni kilomeeter lõuna poole Tallinn-Narva tee koolmekoha ja kõrtsi ümbrusse. Vanaküla põhjaosast eraldusid aga Parksi ja Nõmmeveski. Asudes Harju ja Virumaa maakondade ajaloolisel rajal on sealsed kihelkondade, mõisate ja kohalike valitsuste piirid pidevalt muutunud. Alates 1939. aast vallareformist, mil maakonnapiir nihkus mõni kilomeeter itta, on aga Valgejõe, Vanaküla ja Parksi ala liikunud eri haldusüksuste vahel alati üheskoos. See on loonud aluse ajalooliseValgejõe-Vanaküla-Parksi kolmküla kujunemiseks. Kolme küla esmamainimist tähistav kivi pandi Valgejõe külla 1992. aastal. Kirjad raius kivisse Andres Allmägi Parksist.

Kõrts ja metskondRedigeeri

Kohe pärast Kolga mõisa omaniku Pontus De la Gardie’ surma korraldas tema sugulane kapten Johan de la Blanque [4]mõisa revisjoni, kus on 1585. aasta 9. detsembril kuupäevaga Witenå kõrtsi rendilepingu ärakiri. Viimane kõrtsmik Jaaska Viikmann sulges joogiäri 19. sajandi lõpul. 20. sajandi algul hoidsid sama kohta Kolga majoraatmõisa metsaülemad, hiljem Valgejõe metskond. Alates 2014. aastast tegutseb sel kohal Valgejõe Veinivilla.

Läsna-Valgejõe lahing [5]PõhjasõjasRedigeeri

1704. aasta 16. juunil lõid 5000 Vene ratsa- ja 1000 jalaväelast polkovnik Karl Evald von Rönne juhtimisel Valgejõe (Wittenah) kindlustatud positsioonilt põgenema 1400 Rootsi ratsaväelast, keda juhtis kindral-major Anton von Schlippenbach. Vene poolel hukkus 100, Rootsil 60 meest. Vene vangi langes u 50 Rootsi ratsaväelast, sh Eestimaa aadlilipkonna ülem ooberst Fritz Wachtmeister (pildil). Vene langenud on maetud rahvapärimuse järgi vanast sillast paarsada meetrit Tallinna pool asuvale Venemäele.

Valgejõe lahing[6] VabadussõjasRedigeeri

1918. aasta 22.–24. detsember. Taganesid Eesti rahvaväe 4. ja 5. polgu üksused ning peale tungisid enamjaolt eestlastest ja soomlastest koosnenud Tallinna (Reveli) kommunistliku kütipolgu võitlejad ja madrusesalk. Rahvaväes osales 234 meest, 2 langes. Punastel sai 1 mees haavata. Lahingut mälestav kivi (autor Andres Allmägi) pandi sündmuspaigale selle 100. aastapäeval.

Sild ja piirRedigeeri

Tee Tallinnast Narva käis Valgejõe küla kaudu vähemalt 17. sajandi lõpust. Kuigi rahvapärimuse järgi oli viie võlviga sild siin juba Rootsi ajast, märgiti maakondade ja mõisate piiriks olnud sild paberile esmakordselt siiski 1784. aasta Revali (Tallinna) ja Wesenbergi (Rakvere) kreiside piirikaardil[7]. Võlvidega silla kõrvale 1914. aastal ehitatud silla õhkisid taganevad sakslased 1944. aasta septembris. Mitme ajutise lahenduse järel taastati betoonsild 1957. aastal. Tallinna olümpiaregatiks rajatud uus teelõik suunas 1981. aastast suurema liikluse külakeskmest lõuna pool asuvale trassile.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Rigsarkivet (DK), Ny Kronologisk Række no. 96-c.
  4. Allan Alaküla, White Spot in White Rivers History - Adventures of Captain De La Blanque in French, Swedish and Polish Courts, Revue Histoire Nordique n° 24 (2017) , p 249 - 258
  5. Kalle Kroon. "Läsna-Valgejõe lahing". Wikipedia.
  6. Allan Alaküla. "Valgejõe lahing". Wikipedia, 2018.
  7. Rahvusarhiiv. "Geometrische Delineation der Wesenbergschen und Revalschen Kreis Grenze.".