Aegviidu

alev Harjumaal Anija vallas
(Ümber suunatud leheküljelt Aegviidu vald)
 See artikkel räägib alevist; laeva kohta vaata artiklit Aegviidu (laev).

Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.

Aegviidu
Pindala: 3,1 km² (2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 674 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 1086[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 17′ N, 25° 36′ E
Aegviidu (Eesti)
Aegviidu
Kaart

1993–2017 oli Aegviidu alevvald (kohaliku omavalitsuse üksus). Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitus Aegviidu Anija vallaga.

Aegviidu piirneb lõunas Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga.

Valla staatuse sai alev 25. augustil 1993.

Aegviidu viimane vallavanem oli Riivo Noor.[4]

Ajalugu

muuda
Droonivideo Aegviidu veetornist ja asulast
Droonivideo Aegviidu siniallikast ja ümbruskonnast

Aegviidut mainiti esimest korda aastal 1529 nimega Aykeuyte (tegemist oli Lehtse mõisale kuulunud metsaperega). 18. sajandi alguses asus Aegviidus kõrts.[5] 1796. aastast pärineval Ludwig August Mellini "Liivimaa atlase" kaardil on Aegviidu kohta kasutusel nimekuju Aegwid.

Kohas, kus Piibe maantee ristub raudteega, asusid juba 1820. aastatel hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss. Hiljem rajati piirkonda ka Ambla kihelkonna Lehtse mõisa karjamõis (saksa keeles Charlottenhof). Kunagise karjamõisa ala kutsutakse tänini nimega "Poolemõisa".[5]

Aegviidust palju varem on mainitud Kosenõmme küla, mis 1970. aastatel Aegviiduga kokku kasvas. 16. sajandi alguses üksiktaluna esinenud Kosenõmmet mainitakse koos veskiga juba aastal 1379 (Cosgenomne, Cosghenmomme).[5]

Rahvajutu järgi ei tulevat Aegviidu nimi sõnadest "aega veetma", kuigi tegemist on kauni suvituskohaga, vaid see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis väga kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu. Tegelikult on nimi vanem ja nime algusosa on ka nimetavas, mitte omastavas käändes.[5]

Aegviidu nime on seostatud ka püha Aegidiuse nimega ja mehenimega Viidu. Ent kuna Aegidiuse kultuse Eesti aladele levimise kohta puudub ajalooline tõestusmaterjal ja nimi Viidu on pigem levinud Lõuna-Eestis, ei peeta neid võimalusi tõenäoliseks.[5]

Aegviidu saksakeelne nimi on Charlottenhof (kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas ta selle oma tütre järgi). Vahel kutsutakse Aegviidut ka Kõrvemaa pealinnaks.

1935. aasta 30. juunil avati Aegviidus supelbassein.[6]

Seltsitegevus

muuda

1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi:[7]

  • Aegviidu haridusselts, mis asutati 1917. aastal postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel (selts korraldas koosolekuid ja õhtuid, oli oma pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu);
  • Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts,[8] mis asutati 1926;
  • Aegviidu Tuletõrje Selts], mis asutati 1927. Mustjõe kaldapealse ja ojast täituva ujumisbasseini vahel avati 1933. aastal Aegviidu suvekohvik (arhitekt Tõnis Mihkelson, ehitaja A. Kokk, rahastaja Aegviidu Kaunistamise ja Korraldamise Selts). Pärast sõja lõppu lammutati see mõne aastaga.

Elanikkond

muuda
Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[9]
2001 953
2002 948
2003 933
2004 928
2005 916
2006 905
2007 892
2008 881
2009 812*
2010 769*
2010 769*
2019 708
2024 691
*arvestatud rännet

1970 elas Aegviidus 1250 inimest, 1979. aastal 1311.[10]

Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes.

Tänavad

muuda

Aegviidus asuvad järgmised tänavad:[11]

  • Basseini tänav
  • Haava tänav
  • Jaama tänav
  • Jalaka tänav
  • Jõe tänav
  • Jõhvika tänav
  • Järve põik
  • Järve tänav
  • Kadaka tänav
  • Kalda põik
  • Kalda tänav
  • Kanarbiku tänav
  • Kase tänav
  • Kastani tänav
  • Klaaspurgi tee
  • Kosenõmme tänav
  • Kõrtsi tänav
  • Leesika tänav
  • Lepa tänav
  • Maasika tänav
  • Masti tee
  • Metsa tänav
  • Mustika tänav
  • Mäe tänav
  • Männi tänav
  • Nelijärve tänav
  • Niinsoni tee
  • Nõmme tee
  • Paju tänav
  • Papli tänav
  • Pargi tänav
  • Pihlaka tänav
  • Piibe maantee
  • Pohla tänav
  • Poolemõisa tänav
  • Pärna tänav
  • Ranna tee
  • Raudtee tänav
  • Remmelga tänav
  • Side tänav
  • Sinika tänav
  • Soo tänav
  • Supluse tänav
  • Tagajärve tänav
  • Tamme tänav
  • Telliskivi tänav
  • Toominga tänav
  • Turu tänav
  • Urbukse põik
  • Urbukse tänav
  • Uueveski tänav
  • Vaarika tänav
  • Vahtra tänav
  • Väike-Jalaka tänav
  • Väike-Pargi tänav

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Haldus- ja asustusjaotus, vaadatud 20.12.2022.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 30.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.01.2023.
  4. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 [KNR Eesti kohanimeraamat]. Vaadatud 19.09.2019.
  6. Pekka Erelt (20. juuli 2017). "Roim minevikust: aadlipreili hirmus surm Aegviidu metsas". Eesti Ekspress. AS Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2017.
  7. Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast peale - Algkoolid - Aegviidu 6-kl algkool
  8. "Aegviidu valmistub suvitushooajaks". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2016. Vaadatud 31. jaanuaril 2015.
  9. Omavalitsusüksuste võrdlus, Statistikaameti piirkondlik portaal (vaadatud 8. juunil 2011)
  10. "Aegviidu". Eesti Entsüklopeedia. 2011.
  11. Aadressiandmete infosüsteemi avalik teenus, vaadatud 28.03.2023.

Välislingid

muuda