Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee
Üldist
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti
(Pärnumaa ja Viljandimaa)
Alg- ja lõpp-punkt Pärnu
Viljandi
Tehniline
Rööpmelaius kitsarööpmeline 750 mm

Raudteeliini ehitamineRedigeeri

Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. aastal. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges Pärnu ja Valga vahel, esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 (vkj).

Samal ajal Pärnu–Valga raudtee ehitusega ehitati MõisakülaViljandi kitsarööpmeline harutee (algselt Laatre–Viljandi kitsarööpmeline harutee), mis avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks liikluseks 1. augustil 1897.

1898. aastal hakati pikendama kitsarööpmelist raudteed Viljandist Tallinna. Valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee, sellal kui Mõisaküla ja Valga vaheline lõik kujunes haruteeks. Aastal 1899 sõitis esimene rong uuel teel Tallinnast Hagudisse, järgmise aasta suvel avati liikluseks kogu uus 166 kilomeetri pikkune tee, sügisel ka Türilt Paidesse viiv harutee.[1]

Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu–Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumi, mistõttu oli mitu korda päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitust alustati 1939. aastal, kuid see jäi lõpetamata.[2]

 
Viljandi raudteejaam

Kitsarööpmeline raudteeharu Mõisaküla ja Viljandi vahel suleti 3. juunil 1973.

 
Mõisaküla jaamahoone.

Raudteepeatused liinilRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 26
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2011. Vaadatud 6. juulil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri