Viljandi raudteejaam

Viljandi raudteejaam
Asukoht	Vaksali tänav 44, Viljandi
Koordinaadid	58° 21′ 27″ N, 25° 34′ 25″ E
Omanik	Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Platvormid	1
Avatud	1897

Viljandi raudteejaam (saksa keeles Fellin) on raudteejaam Viljandimaal Viljandis Kantreküla linnaosas.

Jaam asub laiarööpmelise Tallinna–Viljandi raudtee lõunapoolses lõpp-punktis 150,6 km kaugusel Balti jaamast.

Viljandi raudteejaamas on üks täispikk 550 mm kõrgune perroon. Tallinnast Viljandisse ja Viljandist Tallinna sõidab neli reisirongi päevas. Reisirong sõidab Balti jaamast Viljandisse umbes 2 tundi ja 10 minutit, ekspressrong aga alla 2 tunni. Jaamas asub seitse raudteeharu, lisaks suundub tööstusaladele veel mitu haruteed. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Ajalugu

Viljandi raudteejaam 1910. aastal

Viljandi jaama töölised 20. sajandi algul

Veetorn

Depoo

Viljandi raudteejaam Eesti kitsarööpmelises raudteevõrgus Liivimaa kubermangus avati pärast Valga–Ruhja–Pärnu kitsarööpmelise raudtee Mõisaküla–Viljandi raudteeliini avamist 1897. aasta alguses. Toona jäi see Viljandi kihelkonda Viljandi mõisa maadele. 1900. aastal valmis ka täiendav etapp – Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin.

Ühes raudteejaamaga rajati ka veduridepoo ja veetorn.

Viljandile eelneva Sürgavere peatuste vahel asus liini algaastatel Pärsti raudteepeatus.

NSV Liidu raudteede ehitamise plaani järgi lõpetas kitsarööpmeline raudtee 1972. aasta aprillis tegevuse. Viljandi jaamas asuvad selle meenutuseks kitsarööpmelise raudtee mälestuskivi ja kitsarööpmeline tupik.^[1]

Kuni 1973. aastani läks Viljandist edasi lõunasuunas Mõisaküla–Viljandi raudtee, millel järgmine peatus oli Sinialliku (pooljaam).^[2]

1960. aastate lõpus alustati Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudtee asendamist laiarööpmelise raudteega (rööpmelaius 1520 mm). Viljandist sai sellega tupikjaam.

Uus laiarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee avati pidulikult 5. juulil 1974 (vt foto). Esimese rongi saabumist tervitas raudteejaamas suur rahvahulk ühes lillede ja kõnedega.

Kui varem toimus Viljandi jaamas ka intensiivne kaubaliiklus, siis praeguseks on senisest hiilgusest säilinud minimaalne osa. 2007. aasta seisuga olid suurimad raudteed kasutavad Viljandi ettevõtted: Farm Plant, Hansa Candle ja Kuusakoski.^[3]

2011. aastal avati Viljandis uus 550 mm kõrgune täispikk ooteplatvorm, mis asub erinevalt vanast otse jaamahoone ees.

Türi–Viljandi vahelisele raudteelõigule tehti aastal 2011 kapitaalremont, tänu millele kasvas kiirus sellel lõigul 120 km/h-ni. Türi–Viljandi lõik avati uuesti pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont lühendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra.

2024. aasta märtsis, seoses automaatse juhtimissüsteemi kasutuselevõtuga, kaotati Viljandi jaamast jaamakorraldaja ametikoht.^[4]

Jaamahoone

Koos jaama avamisega ehitati ka jaamahoone. 20. sajandi esimesel kümnendil ehitati jaamahoone külge varikatus.

Aastatel 1926–1927 ehitati Viljandi jaamahoone põhjalikult ümber. Lisati teine korrus ja ehitati ümber varikatus. Teises maailmasõjas (aastal 1944) hoone hävis. Selle asemele rajati pärast sõda stalinistlikus stiilis rõhutatult klassitsismipärane tüüpprojekti järgi ehitatud kivihoone (analoogne Kohtla jaamahoonega), mis avati 4. novembril 1953.^[5] Hoonet iseloomustab ehitise keskosas paikneva ootesaali kõrgem katus ja keskteljel paiknev klaasitud kaarava, mida raamib profileeritud sillus lukukiviga.^[6] Hoone on renoveeritud ja praegu ettevõtte Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kasutada.^[7]^[8] Hoones tegutseb lisaks Jaama Söögisaal.