Waldhofi tselluloosivabrik

Waldhofi tselluloosivabrik oli puidutööstusettevõte, mis tegutses 1900[1]–1915 Pärnus.

Waldhofi tselluloosivabrik
Asutatud 1899
Valdkonnad tselluloositööstus
Emafirma Waldhof Mannheim
Vabrik 1904. aastal

Tselluloosivabrik kuulus aktsiaseltsile Waldhof[2] (asutatud 1898. aastal Pärnus[1]), mis omakorda oli 1884. aastal Saksamaal Mannheimis asutatud ning Mannheimis ja Tilsitis[1] tegutseva suurfirma AG Zellstoffabrik Waldhof tütarettevõte[1].

Waldhof ehk rahvakeeli lihtsalt Valtov asus Pärnu linna idapoolsel serval, ulatus pikuti alevi surnuaiast Papiniidu jaamani ja laiuti Pärnu jõest mereni. Vabrik ehitati linnalt saadud Papiniidu mõisa maa-alal[3]. Pindala oli umbes 100 hektarit. Vabriku territooriumile viis raudteeharu toormaterjali juurdeveoks ja jõel oli oma sadamakai, kust umbes kolmandik toodangust eksporditi välismaale.

Vabrikutöötajate ehitisedRedigeeri

Vabrikus töötas aja jooksul 2000–3000 töölist ja lisaks vabrikuhoonetele ehitati vabriku lähedale Pärnu eeslinna vabriku ametnikele, meistritele ja töölistele elamud[4][5][6]. Riia maantee äärde kerkis terve linnaosa[1].

Vabrik suleti 1915. aasta juunis ja seadmed evakueeriti Venemaale Permi, vabrik õhiti 20. augustil 1915, pärast Saksa keisririigi laevastiku ilmumist Pärnu lahte. Vabrikuhoonete jäänused lammutati lõplikult 1936. aastal[7].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Pärnumaa. Loodus. Aeg. Inimene. 2. osa". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. Lk 165
  2. "Eesti arhitektuur. 2. osa". Oleg Kotšenovski artikkel "Pärnu". Valgus, 1996. Lk 100
  3. Elsbet Parek. "Pärnu sajandeis". Eesti Raamat, 1971. Lk 46
  4. Waldhofi tööliselamud., Metsa tänav. 2, 4, 5, 7 ja Mere tn. 2, 3
  5. Waldhofi meistrite elamud. Riia maantee 96–102
  6. Waldhofi ametnikeelamud. Riia maantee 137–141
  7. Euroopa suurima puupapivabriku lammutamine Pärnus Postimees nr 155, 11. juuni 1936, lk 4

KirjandusRedigeeri