Ava peamenüü
Surju raudteejaam
Jaamahoone

Surju raudteejaam oli raudteejaam Pärnumaal Saarde vallas Jaamakülas, 3 km kaugusel Surjust. Läbi Jaamaküla kulges kuni 2008. aastani laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee, mis omakorda oli osa Tallinna–Riia raudteeliinist.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Jaam rajati 1896. aastal seoses kitsarööpmelise Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliiniga. Toona jäi see Pärnu kihelkonda Surju mõisa maadele. 1975–1981 rajati kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmeline raudtee (laius 1520 mm).

1980. aastatel andis Surju jaam tööd kokku üheksale inimesele (neljale jaamakorraldajale, neljale pöörmeseadjale ja jaamaülemale).

Surju raudteejaamale eelnes Pärnu poolt tulles Vaskrääma ja järgnes Sigaste raudteepeatus. Kitsarööpmelise raudtee ajastul asus enne Sigastet veel Riisselja raudteejaam. Laiarööpmelise raudtee ajal asus jaamas üks madal perroon, lisaks peateele üks kõrvaltee, tupiktee ning jaamahoone, mis praegu on kasutusel elamuna.

Viimane regulaarne reisirong (liinil Tallinn-Mõisaküla) peatus Surju jaamas 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu–Mõisaküla vahet veel kuni 2000. aastate alguseni. Surju viimane jaamakorraldaja oli Virve Mäemurd. [1]

JaamahooneRedigeeri

Surju jaamahoone valmis 1896. aastal. Kitsarööpmelise raudtee jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi analoogselt Lelle, Olustvere, Võhma jmt jaamahoonetega. Jaamahoonet laiendati 1926. aastal.

Puidust jaamahooneid iseloomustab ühe-kahekorruseline asümmeetriline fassaad, mille ülesehitus sarnaneb laiarööpmelise raudtee jaamahoonetega. Kitsarööpmelise raudtee jaamahoonena torkab esile aga tagasihoidlikum dekoorikasutus. Hoone keskel asub läbi maja ulatuv vestibüül, millest paremal asuvas ühekorruselises külgtiivas asus reisijate ootesaal. Vasakul asus kontori- ja postiruum koos vestibüüli avaneva piletimüügiaknaga. Teisel korrusel asus jaamaülema korter.

Surju jaamahoone eristub mõneti tüüpprojektist, kuna hoone ühekorruseline tiib on tavapärasest pikem (kuus telge, tavapäraselt neli). Jaamahoone puhul torkab esile ka tänaseni terviklikult säilinud (olgugi, et tagasihoidlik) dekoor. [2]

Jaamahoone säilitas oma funktsiooni ka peale raudtee ümberehitamist laiarööpmeliseks. Hoone kuulub tänaseks Edelaraudteele, kuid selle seisukord ja pikemas perspektiivis säilimine on problemaatiline.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri