Surju raudteejaam

Surju raudteejaam oli raudteejaam Pärnumaal Saarde vallas Jaamakülas, 3 km kaugusel Surjust. Läbi Jaamaküla kulges kuni 2008. aastani laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee, millel lisaks kaubarongidele liiklesid ka reisirongid; peamiselt liinidel Tallinn–Pärnu–Riia (kuni 1992) ja Tallinn–Mõisaküla (kuni 1996).

Endine Surju raudteejaam

AjaluguRedigeeri

 
Dresiiniga Surju jaama ees (2007)
 
Surju jaam 20. sajandi alguses

Jaam rajati 1896. aastal seoses kitsarööpmelise Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliiniga. Toona jäi see Pärnu kihelkonda Surju mõisa maadele. 1975–1981 rajati kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmeline raudtee (rööpmelaius 1520 mm).

Surju raudteejaamale eelnes Pärnu poolt tulles Vaskrääma ja järgnes Sigaste raudteepeatus. Kitsarööpmelise raudtee ajastul asus enne Sigastet veel ka Riisselja raudteejaam. Laiarööpmelise raudtee ajal asus jaamas üks madal perroon, lisaks peateele üks kõrvaltee, tupiktee ning kitsarööpmeliselt raudteelt üle võetud jaamahoone, mis praegu seisab kasutuseta ja laguneb.

1980. aastatel andis Surju jaam tööd kokku üheksale inimesele (neljale jaamakorraldajale, neljale pöörmeseadjale ja jaamaülemale).[1]

Viimane regulaarne reisirong (liinil Tallinn-Mõisaküla) peatus Surju jaamas 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu–Mõisaküla vahet veel kuni 2000. aastate alguseni. Raudtee demonteeriti 2008. aastal. Surju viimane jaamakorraldaja oli Virve Mäemurd. [2]

JaamahooneRedigeeri

 
Jaamahoone Surjus

Surju jaamahoone valmis 1896. aastal. Kitsarööpmelise raudtee jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi analoogselt Lelle, Olustvere, Võhma jmt jaamahoonetega. Jaamahoonet laiendati 1926. aastal.

Puidust jaamahooneid iseloomustab ühe-kahekorruseline asümmeetriline fassaad, mille ülesehitus sarnaneb laiarööpmelise raudtee jaamahoonetega. Kitsarööpmelise raudtee jaamahoonena torkab esile aga tagasihoidlikum dekoorikasutus. Hoone keskel asub läbi maja ulatuv vestibüül, millest paremal asuvas ühekorruselises külgtiivas asus reisijate ootesaal. Vasakul asus kontori- ja postiruum koos vestibüüli avaneva piletimüügiaknaga. Teisel korrusel asus jaamaülema korter.

Surju jaamahoone eristub mõneti tüüpprojektist, kuna hoone ühekorruseline tiib on tavapärasest pikem (kuus telge, tavapäraselt neli). Jaamahoone puhul torkab esile ka tänaseni terviklikult säilinud (olgugi, et tagasihoidlik) dekoor.[3]

Jaamahoone säilitas oma funktsiooni ka peale raudtee ümberehitamist laiarööpmeliseks. 1998. aastast on Surju jaamahoone arvel kultuurimälestisena (nr 16815). Hoone kuulub tänaseks Edelaraudteele, kuid selle seisukord ja pikemas perspektiivis säilimine on problemaatiline.

ViitedRedigeeri

  1. Jaamakorraldaja Heljo tervitab rongi signaalkettaga; Pärnu Postimees, nr. 139, 19 juuli 2013 (DIGAR)
  2. Pärnu Postimees: "Jaamakülas tahab Virve Mäemurd taas vedurivilet kuulda", 15.01.2012
  3. Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 11-12. Vaadatud 21.06.2022.

VälislingidRedigeeri

Eelnev peatus Endine raudteepeatus
 
Järgnev peatus
  Vaskrääma
 
Surju
Sigaste