Kõnnu vald (1939)

Kõnnu vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.

Kõnnu vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kõnnu valla maa-aladest, senise Kolga valla Hara küla idapoolse osa maa-alast, senise Aaspere valla ja Palmse valla maa-aladest.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Kõnnu vald moodustati: a) senise Kõnnu valla maa-alast, välja arvatud talude nr. A-57, A-59–A-61, A-63, A-64, A-23 ja A-171 lahus-heinamaatükkide ning Kolga metskonna Suru metsandiku kvartaali nr. 66 maa-alad; b) senise Kolga valla Hara küla idapoolse osa maa-alast; c) senise Aaspere valla Valgejõe küla, Sammelselja, Ristlaane, Papli ja Mikupõllu talude maa-aladest ning Joaveski vabriku töölismajade piirkonnast; d) senise Palmse valla Joaveski vabriku piirkonnast[1].

Esimene vallavanem oli Kaarel Heinver.

1939. aastal kuulusid Kõnnu valla koosseisu: Suru, Metsanurga, Kõnnu, Soosilla, Kemba, Kalme, Kimbalu, Murksi, Järvi, Uuritsa, Vanaküla, Valgejõe, Joaveski, Kolgaküla, Parksi, Нага, Tammispea, Vihasoo ja Kasispea, Loksa alevik, Loksa küla, Viinistu, Turboneeme, Pärispea ja Suurpea külad.[2].

1939. aastal oli vallas 3851 elanikku, territooriumi suurus oli 21 239,44 ha.

13. augustil 1941 valiti vallavanemaks Arved Heinsoo, kellele valla täitevkomitee esimees Valter Eslon asjaajamise ja kassa üle andis.

Vald kuulus Riigivolikogu 17. valimisringkonda, kust oli valitud Jakob Kalle.


ViitedRedigeeri

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939