Viinistu

Viinistu
	Viinistu rahvamaja
	Pindala: 8,0 km² (2020)
	Elanikke: 97 (31.12.2021)
	EHAK-i kood: 9283
	Koordinaadid: 59° 39′ N, 25° 45′ E

Viinistu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Ajalugu

Viinistut on esimest korda mainitud 1372. aastal Wynesti külana. Hiljem on arvatud, et nime algne kuju oli Finnisdorf, mis tähendas soome kalurite asulat. 1643. aastal elas külas 24 peret mitmest rahvusest (eestlased, soomlased, rootslased ja venelased).

Põhjasõda ja katk vähendasid oluliselt Viinistu rahvaarvu (1712. aastal 14 peret), see taastus alles 19. sajandi lõpuks (67 majapidamist). Enne teist maailmasõda elas külas umbes 500 inimest. Pärast juuniküüditamist ja sõjasündmusi jäi külla vaid 146 elanikku.

Sajandite vältel oli Viinistu rahva peamine elatusallikas kalapüük, mida täiendas sõbrakaubandus Soomega. Pärast keeluseaduse kehtestamist Soomes 1919. aastal lisandus sellele tulus piirituse salakaubavedu. Sellest saadud raha tõttu oli kahe sõja vaheline periood oli Viinistu ajaloos üks jõukamaid.^[4]

Nõukogude ajal mõjutas Viinistut tugevalt tööstuse areng naabruses asuvas Loksa linnas. Viinistule rajati suure Kirovi kalurikolhoosi osakond, mis lisaks kalastamisele pakkus tööd ka konservitsehhis.

Ajaloolis-kultuurilised kohad

Viinistu külas on osa külatänava ääres majadest siinse piirkonna arhitektuurist tublisti erinevad. Põhjuseks oli salapiirituse vedu Soome ja sellest teenitud rahaga ehitati majad Soome arhitektuuri eeskujuks võttes. Sarnaseid maju näeb Turu saarestikus Saaristomere rahvuspargi rannakülades.^[5]

Ajaloolis-kultuuriliselt väga oluline ehitus oli Viinistus koolimaja (pärandkultuuriobjekt, mis valmis 1928. aastal kohalike piiritusevedajate rahastusel), mis aga 2025. aasta algul osaliselt sisse varises ning mida enam päästa ei õnnestu.^[6]

Viinistu muuseumid

Viinistu kunstimuuseum

Viinistu Kunstimuuseum

Pikemalt artiklis Viinistu Kunstimuuseum

Rootsist naasnud väliseestlane, ärimees ja kunstikoguja Jaan Manitski ostis 1998. aastal kunagise kalurikolhoosi pankrotivara. 2002. aastal avas ta renoveeritud hoonetes erakunstimuuseumi.

Muuseumis on suur eesti kunsti väljapanek, mille keskmes on baltisaksa kunstnike Düsseldorfi koolkond, Kõrgema Kunstikooli Pallas kunstnikud ja uuem eesti kunst.

Lisaks rajas Manitski kolhoosi vanasse katlamajja kontserdisaali, asutas suveteatri ning ehitas restorani ja hotelli. Sadamast lähevad ekskursioonid lähedal asuvale Mohni saarele.