Klooga

alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal

Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Klooga

Pindala: 16,1 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 971 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3205[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 19′ N, 24° 13′ E
Klooga (Eesti)
Klooga

1000 elanikuga alevik paikneb suuremalt jaolt Keila–Paldiski raudteest lõuna pool. Aleviku territooriumile jääb ka kaks elektrirongide peatust – Klooga (35,9 km Tallinnast) ja Klooga-Aedlinn (38,3 km Tallinnast).

Kloogal on Klooga Kool (6 klassi), raamatukogu, kultuuri- ja noortekeskus, lasteaed, postkontor, kaks kauplust, palvela, väike õmblustöökoda, Eesti Kaitseväe harjutusväljak, seitse viiekorruselist ja üks kolmekorruseline korterelamu, kümme kahekorruselist barakitüüpi elamut ning hulganisti ühepereelamuid ja suvilaid.

Alevik hõlmab ka Klooga järve idakaldal asuvat kunagist Klooga mõisa (endine Lodensee, esmamainimine aastal 1504). Hilisem nimi saadud Klugeni mõisnikuperekonna järgi.

1930. aastate lõpul planeeriti Klooga aedlinna, mis jäi Nõukogude Liidu sõjaväebaaside rajamisega pooleli. Mõned sel ajal ehitatud eramud on Metsa, Rohelisel ja Jaama tänaval säilinud tänaseni. Nõukogude Liidu sõjaväe käes olles lagunes ka barokne Klooga mõisa härrastemaja. Okupatsiooniväed lahkusid Kloogalt 20. juulil 1994. Kuni 2017. aasta haldusreformini kuulus Klooga Keila valda.

Klooga alevik

RahvastikRedigeeri

Alevikus elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1203 inimest. Neist 642 (53,4%) olid eestlased.[4] 1.01.2015. seisuga oli elanikke 1000.

Klooga arhitektuurRedigeeri

Kloogale ehitati pärast Nõukogude sõjaväe saabumist stalinistlik klassitsistlikus ehitusstiilis ohvitseride maja (Dom Ofitserov), kahekorruseline koolihoone ja selle kõrval asuv raamatukogu (praegune kultuuri- ja noortekeskus), ohvitseride sööklahoone, kahekorruseline postkontor-kauplus, sõdurite söökla (praegune lasteaed), kolmekorruseline elamu, saun-pesumaja.

Taastatud Eesti Vabariigi ajal on elanikkond vahetunud. Paljud kahekorruselised barakid, nn soome ja saksa majad on remonditud, ümber ehitatud või lammutatud. Valmis on ehitatud Venemaa vägede väljaviimisel pooleli jäänud korterelamud (Klooga maja).

AjaluguRedigeeri

Klooga mõisa on esimest korda mainitud 1504. aastal ja arvatakse, et juba keskajal oli mõisas kivihoonestus. Järve saksakeelse nime otsetõlke järgi on Klooga mõisa härrastemaja kutsutud ka Lodijärve lossiks.

16. sajandil kuulus mõis Nierothidele ning 17. sajandi esimesel poolel Lohnidele, Heydemannidele ja Wartmannidele. 1665. aastal omandas mõisa Hans von Klugen. Klugenite kätte jäi mõis kuni 1908. aastani. Suguvõsa nimest tuleneb ka mõisa eestikeelne nimi.

Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Axel von Krusenstern.

Pärast Teist maailmasõda asus endises mõisakompleksis Nõukogude Liidu sõjaväeosa, mille lahkumisel 1992. aastal jäi härrastemaja varemetesse.

Klooga sõjaväelinnakRedigeeri

Eesti Vabariigi ajal, enne Teist maailmasõda, ehitati 1940. aastaks Kloogale sõjaväelinnak, mis oli Eesti suurim. Seal oli kaks kahekorruselist rügemendistaapi, kaheksa kahekorruselist pataljonikasarmut (igaüks projekti järgi 336 inimesele), kaks sööklat (mõlemas 750 kohta), kaks meditsiinipunkti (üks neist kahekorruseline), 6–7 tehnikaparki, tuletõrjekomando ja palju teisi hooneid. Generaalplaani kohaselt asus sõjaväelinnakus kokku 389 hoonet.

Klooga lennuväliRedigeeri

1940. aastal, pärast baaside lepingut, paiknesid Kloogal Nõukogude Liidu 65. erilaskurkorpuse 16. laskurdiviisi 47. laskurpolk, suurtükiväepolgu üks divisjon. Klooga mõisas oli õhujõudude erilennuväebrigaadi 38. hävituslennuväepolk. 15. mail 1940 Moskvas sõlmitud Sõjaväelise kokkulepe alusel Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel eraldati Vabariigi valitsuse otsusega 21. novembril 1939 NSV Liidu õhujõududele lennuväljade ehitamiseks maa-alad seitsmes kohas. Laoküla ja Klooga pidid saama Paldiski rajooni paikneda lubatud üksuste lennuväljadeks, Ungru Haapsalu lähedal ja Sinalepa umbes 14 km Haapsalust lõunas Haapsalu rajooni lennuväljadeks ning Kuusiku ja Kehtna operatiivlennuväljadeks väljaspool tavalisi paiknemisrajoone. 38. lennuväebaas asus ehitama Klooga lennuvälja ja esimesed stardi-maandumisrajad Kloogal valmisid 15.– 17. detsembriks[5].

Teise maailmasõja ajal oli Kloogal Klooga koonduslaager (KZ-Außenlager Klooga), laagrite valveüksused, samuti 1944. aastal 20. Eesti SS-diviisi väljaõppe ja tagavararügement (väljaõppelaager).

Nõukogude armee KloogalRedigeeri

1945. aastal nimetati 8. Eesti Laskurkorpus kaardiväeväeosaks ja muudeti väeosade numeratsiooni. Laskurkorpuse uueks nimeks sai 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. 7. eesti laskurdiviis nimetati ümber 118. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuliseks Laskurdiviisiks, 249. laskurdiviis 122. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuliseks Laskurdiviisiks. 118. laskurdiviis paigutati Kloogale ja 122. laskurdiviis Aegviitu[6].

1949. aastal eraldati 144. Jelnja-Saraatovi nimeline kaardiväe motolaskurdiviisile Kloogal Vasalemma jõe, Klooga järve ja Tallinna-Paldiski raudtee vahele jääv 1513 ha suurune maa-ala. Klooga piirkonnas asusid kuni 1994. aastani Eestis asunud Nõukogude relvajõudude 144. kaardiväe motolaskurdiviisi: 488. laskurpolk, 450. liikursuurtükipolk, 1082. seniitraketipolk, 148. üksik luurepataljon (Tondil ja Kloogal), 1281. üksik tankitõrjedivisjon, 771. tuletõrje- ja päästekomando ning Klooga garnisoni relvalaod ja puutumatu tagavara laod[7].

1966. aastal viidi Saaremaalt Dejevost Karujärve äärest, Kloogale üle 3. üksik tankipataljon, kus ta tegutses 1980. aastani.

Klooga sõjaväelinnak asus Klooga järve ääres endises Klooga mõisas, kus oli lisaks kahekorruselisele mõisa härrastemajale, mida kunagi kasutati staabina, veel kaks kasarmut (neist üks kahekorruseline), söökla ja muid hooneid. Pärast Nõukogude vägede lahkumist on enamik Nõukogude sõjaväelinnaku hooneid lagunenud ja lammutatud, säilinud on Klooga ohvitseride maja[8].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Statistikaameti andmebaas
  5. Toomas Türk, Nõukogude Liidu lennuväljad ja -väeosad aastatel 1939‑41, lk 54-65. Eestis Sõdur 06/20
  6. Peeter Kaasik, Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940–1956. Eesti sõjaajaloo aastaraamat, Vol 1 (2011), lk 140
  7. Klooga garnisoni laod Klooga mõisa juures Lääne-Harju vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  8. Klooga ohvitseride maja Klooga alevikus Lääne-Harju vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018