Ava peamenüü

Lehola

küla Lääne-Harju vallas Harjumaal
Disambig gray.svg  See artikkel räägib külast; Eesti orienteerumisklubi kohta vaata artiklit Viljandi Orienteerumisklubi Lehola; perekonnanime kohta vaata artiklit Lehola (perekonnanimi)

Lehola on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Lehola

Elanikke: 377 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 4211[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 18′ N, 24° 19′ E
Lehola (Eesti)
Lehola

Lehola küla asub Keila–Haapsalu maantee ääres. Leholast voolab läbi Lehola oja. Naaberkülad on Ohtu, Kulna, Luuri, Niitvälja ja Klooga. Küla asub umbes 5 kilomeetri kaugusel Keilast ja 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Leholas on bussipeatus, kahe kilomeetri kaugusel on Kulna raudteejaam ja nelja kilomeetri kaugusel Niitvälja raudteejaam. Külas on lasteaed-algkool, jalgpalli- ja korvpalliväljak ja Lehola raamatukogu.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 445 inimest. Neist 363 (81,6%) olid eestlased.[3]2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 537.

Aastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.

Sisukord

Lehola koolRedigeeri

Algselt kandis 1987.aastal ehitatud asutus Lehola Lasteaed-Algkooli nimetust. Kuni 2000/2001. õppeaasta lõpuni töötas kaks lasteaiarühma ja 4-klassiline algkool. Alates 2003/2004. õppeaastast töötab kool 6-klassilise algkoolina ja 2004. aasta sügisel lisandus veel ka kolmas lasteaiarühm. 2008. aastal avati Karjakülas kooli filiaalina liitrühm. Alates 2017 on Lehola kool Laulasmaa kooli üks üksusi ning kannab nime Laulasmaa Kool Lehola koolimaja.

Lehola mõisRedigeeri

Lehola mõis (saksa keeles Lehhola) asutati arvatavasti 1620. aastatel. Mõisa esmaomanik oli Caspar Krämer. Peahoonest ida pool asub suur park, mis erandlikult ei paikne mitte hoone taga, vaid vasakul küljel. Mõisa suundus kaks teed. Tallinna–Keila–Haapsalu maanteelt suundus 300 meetri pikkune sirge sihitee otse peahoone keskteljele. Teine tee viis mõisasüdamest mööda pargi põhjakülge Ohtu–Niitvälja teele. Selle ääres paiknes ka mõisa tuulik. Teise maailmasõja järel oli mõisa peahoone kasutusel majandi kontorina ning hiljem kohaliku raamatukoguna. 1999. aasta tulekahju muutis hoone varemeiks, jättes alles vaid kaks korstent ja välisseinad.

Leholast pärit isikuidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri