Ohtu
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2024) |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2024) |
Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
| Ohtu | |
|---|---|
.jpg) Ohtu mõisa peahoone | |
| Pindala |
29,5 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
156 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
5628[3] |
| Koordinaadid | 59° 17′ N, 24° 22′ E |
  | |
 | |
Küla minevik ja ka tänapäev on seotud küla maadel asuva Ohtu mõisa (Ocht) nimelise rüütlimõisaga.
Nimi muuda
Ohtu nime on arvatud pärinevat karu tähistavast soome-ugri sõnast, mis on näiteks soome keeles säilinud kujul ohto.[4][5]
Elanikkond muuda
Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 167 inimest. Neist 154 (92,2%) olid eestlased.[6] 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 152.
Vanuseline struktuur oli aastal 2016 järgmine: 0-6 a 4 poissi ja 6 tüdrukut; 7-19 a 7 poissi ja 12 tüdrukut; 20-60a 45 meest ja 40 naist ning üle 60 a 14 meest ja 27 naist.
Rahvastikuregistri andmetel on 01.01.2020. a seisuga Ohu külas 147 elanikku: 70 meest ja 77 naist. Vanuseline struktuur on 01.01.2020 seisuga järgmine: 0-6a 4 poissi ja 3 tüdrukut; 7-19a 12 poissi ja 10 tüdrukut; 20-60a 41 meest ja 31 naist ning üle 60a 13 meest ja 33 naist. Külas elab samas ka inimesi, kes ei ole Ohtut oma elukohana registreerinud, kuid osalevad aktiivselt küla arengus.
Raske on täpselt hinnata, kui palju elanikke Ohtus on. Talukohti on külas 78, neist 60-s elatakse aastaringselt, 18 on peale põliselanike surma jäänud järgmisele põlvkonnale suvekoduks või on müügis. Lisaks on külas 1970-ndatest kolm korrusmaja 11 korteriga. Külas on läbi aegade arendatud hajaasustust.
Ajalugu muuda
Taani hindamisraamatu järgi (1241:Henksel) oli varem Ohtu asunduse kohal 20 adramaa suurune küla, mis Poola-Rootsi sõdade ajal tühjenes. Samasse paika 17. sajandi algul rajatud mõis on saanud nime Ohtu vabatalu järgi (1534:Ochter). Rootsi võimu ajal läänistati mõis Nils Jönsson Krämerile. Tõelise Ohtu looja on Christoph Heinrich von Kursell. Mõisa hakati ehitama juba 1760. aastatel, aga ametlikult hakkas mõis kuuluma Kursellile 1775. aastal. Viimane ametlikult kinnitatud Ohtu mõisnik oli Gottlieb von Meyendorff, kes lahkus oma perega Eestist 1918. aastal ja suri Dresdenis 1923. aastal. Parun Conrad Meyendorff asutas 1871. aastal Ohtusse vallakooli. Õppetöö algas 1. detsembril (v.k.j.) Uuetoa teomajas. 1872. aastal ehitati uus koolimaja valla keskele, Kuusikule. 1920. aasta 3. novembril kolis kool Ohtu mõisa. Saksa okupatsiooni ajal asus mõisas lühikest aega ka haigla.
1913. aastaks oli vabaks ostetud järgmised talud: Mäe, Saueaugu, Aru, Sulu, Rõõmu, Rängu, Väike Pupsu, Suur Pupsu, Männiku, Kruusimäe, Lauka, Vidurisaun, Vähevere, Härjasilla, Kaasiku, Rehe, Hanseni, Makima, Taga-Sauna, Viduri-Sauna, Alliksauna, Rõngusauna, Väljaotsa ja Matsi. 1920. aastal toimus maareform ja mõisamaade jagamine. Tekkis rida uusi talusid, seda eriti mõisa ümbruses. Kujunes Ohtu asundus ja küla.
1940. aastatel oli paikkonnas kolm alajaotust:
- Ohtu asundus
- Ohtu I küla
- Ohtu II küla
1949. aastal asutati Ohtu asunduses kolhoos Ohtu Jõud ja külas veel lühikeseks ajaks ka kolhoos Ohtu Lootus. 1950. aasta detsembris liideti Ohtu Lootus Nahkjala külas tegutsenud kolhoosiga Külvaja. Liitkolhoosi nimeks sai Ühine Jõud. 1971. aasta jaanuaris ühendati kolhoos Vasalemma sovhoosiga.
1970. aastate alguses likvideeriti Ohtu algkool ja raamatukogu.
Stagnatsiooniaastate lõpul kadus külast kümneid aastaid külarahvast teenindanud külapood. Uue aja tulekul tekkis külas Vasalemma sovhoosi kohaliku osakonna baasil ühistu Ohtu Suurtalu, mis aga peatselt pankrotistus.
Aastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.
Külas asub Ohtu kalmistu. Seal on Ohtu soo, kus on soosaar (Ohtu linnamägi), mis on arvele võetud kultuurimälestisena.
Seltsitegevus muuda
Aktiivsemaid külaelanikke liidab Ohtu Külaselts, mille kooskäimiskohaks on Ohtu külatuba. Külaselts korraldab ja tähistab ühisüritusi s.h. kokkutulekuid, talgupäeva, vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, Ohtu küla laste maaelulaagrit, külatoas käib koos saviring. Külaplats on korrastatud ja seal asub lõkkeplats, külakiik, laste mänguväljak, jõulinnak, palliplats, betoonist lauatenise laud. Külaseltsi eestvedamisel korraldatakse Ohtu küla kokkutulekuid. Küla häälekandjaks on kaks korda aastas paberil ilmuv Ohtu Leht.[viide?]
Ohtu Motoklubi on erinevas vanuses motohuvilisi koondav mittetulundusühing.
Ohtu Loodusselts on küla looduskeskkonda kaitsev mittetulundusühing.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 16.10.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 96–97
- ↑ ohto, Karjalan kielen sanakirja. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
- ↑ Statistikaameti andmebaas