Harku vald (1939)

Harku vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.

Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Harku valla maa-alast, välja arvatud Lehmja asunduse maa-ala; senise Vääna valla maa-alast, välja arvatud Mõhku ja Türisalu külade ning Peetri karjamõisa maatükkide nr. A-31, A-32 ja A-33 maa-alad.[1]

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aastal oli vallas 3715 elanikku, territooriumi suurus oli 18 049,72 ha.

1939. aastal kuulusid Harku valla koosseisu: Fischmeistri, Habersti, Ilmadu, Järve, Jõe, Kadaka, Kakumäe, Muraste, Mustjõe, Pikaliiva, Õismäe, Tiskre, Tabasalu, Sõrve, Rannamõisa ja Mäeranna, Hüüru, Harku, Mäe, Nõmme, Laabi, Kodasema, Vatsla, Pühaküla, Ämari, Allika, Pagavere, Peetrikindluse, Peetrimõisa, Vahi ja Mustamäe küla, Vatsla, Nõmme, Laadrevälja, Jõesuu, Ülevalt, Naage, Liiva, Vitikindluse, Vitimõisa, Ranna, Orava, Vaila, Mõisa ja Riidlemäe külad ja Suurupi komandantuur. [2].

Esimene vallavanem oli Peeter-Voldemar Kaps. Vald kuulus Riigivolikogu 14. valimisringkonda, kust valiti Oskar Suursööt.

Vald kuulus Keila põllumeeste konventi.

8. augustil 1945 moodustati vallas Harku külanõukogu, Muraste külanõukogu ja Vääna külanõukogu.

Harku vallas on sündinud Edgar Savisaar.

ViitedRedigeeri

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939

Vaata kaRedigeeri