Tiskre
Tiskre on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Tiskre paikneb Kakumäe lahe ääres, piirnedes Kakumäe ja Vismeistri asumi ning Harku vallaga. Tiskre näol on tegemist Tallinna läänepoolseima asumiga ning selle pindala on 1,39 km2.[1]
| Tiskre | ||
|---|---|---|
|
| ||
| ||
| Pindala: | 1,39 [1] km² | |
| Elanikke: | 1940 (01.01.2017) [1] | |
|
| ||
| Koordinaadid: | 59° 26′ N, 24° 34′ E | |
 | ||
 |
See artikkel räägib asumist Tallinnas; küla kohta vaata artiklit Tiskre küla |
Tiskre asum on saanud nime Tiskre külalt, mis asus Tiskre oja suudmealal. Vanimad andmed Tiskre nime kasutamise kohta pärinevad 1522. aastast, mil seda mainiti kujul Tizkeranne. 1531. aastal on nime mainitud kujul Diskerkkulle. Tiskre nime etümoloogia pole selge – see võib tulla sõnast Tischler (ülemsaksa keeles 'tisler, mööbelsepp'), kuid võib lähtuda ka isikunimest. Praeguse Tiskre asumi territooriumile jäävad endised Harku, Harku-Nõmme, Jõeküla ja (osaliselt) Vismeistri küla.[2]
Sisukord
AjaluguRedigeeri
Tiskre piirkond sai 18. sajandil tuntuks hea suvituskohana. Tiskre ja Tabasalu vahelisele alale, praegusesse Harku valda rajati 1754. aastal Lucca suvemõis, kus toimusid kunstnike kogunemised ja kirjandusõhtud. Suvemõisa ruumides tegutses 1950.–1960. aastatel Rannamõisa vanadekodu, hoone lammutati 1987. aastal.[2]
Tiskre oja on varem kandnud Laddenpe ehk Lahepea nime, samuti Kivioja nime. Tiskre oja suundub Kakumäe lahte, mida on varem nimetatud ka Tiskre laheks. Ojale ehitati paisregulaator 1980. aastal.[2]
Tiskre küla liideti Tallinnaga 1977. aastal. Taasiseseisvumise järel ehitati Tiskresse hulgaliselt eramaju, 2000. aastatel hakati sinna ehitama ka kortermaju.[2]
ElanikkondRedigeeri
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv |
|---|---|
| 2017 | 1940 |
| 2016 | 1879 |
| 2015 | 1847 |
| 2014 | 1837 |
| 2013 | 1711 |
| 2012 | 1696 |
| 2011 | 1585 |
Tiskre rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest suurenenud. Vanuseliselt koosseisult on Tiskre elanikkond võrdlemisi noor – 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68-aastased aga 3–9%.[5]
TerritooriumRedigeeri
Tiskre asumisse jäävad Tiskre oja ja Tiskre rand, mis on tähtis lindude peatus- ja pesitsuspaik.[2]
Redigeeri
Mitmed asumi tänavad on saanud nime endiste talude järgi, näiteks Eevardi tänav, Hansu tänav, Kaarlepere tänav, Käänu tänav, Postitalu tänav ja Jaagu tänav.[2] Tiskres on lisaks veel Hoburaua tänav, Kaisla tänav, Kotlepi tänav, Kristeni tänav, Künkamaa tänav, Rannaniidu tänav, Roolahe tänav, Roostiku tänav, Taludevahe tänav, Teisepere tänav, Tiskre tee, Tiskrevälja tänav, Toomapere tänav, Vaagi tänav ja Vahepere tänav.
GaleriiRedigeeri
Vaade villale Tiskres 1900
Vaade villale Tiskres esiplaanil kaks ülikondades meest jalgratastega 1900
Rannamõisa vana tee Tiskrest üles (1900ndad)
.jpg)
.jpg)
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016