Turba

alevik Saue vallas Harjumaal

Turba on alevik Harju maakonnas Saue vallas.

Turba
Endine Turba raudteejaam.JPG
Endine Turba jaamahoone, kus nüüdisajal asub hambakliinik
Pindala 1,2 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 933 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8421[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 5′ N, 24° 14′ E
Turba (Eesti)
Turba

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevik Nissi valda.

Elanike arv oli Eesti 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1094.

Alevikus asuvad lasteaed, põhikool, perearstikeskus, hambakliinik, pakiautomaat, kultuurimaja, Nissi trollide muusikakool, raamatukogu ja spordisaal. Asula suurimaks vaatamisväärsuseks on endine Ellamaa elektrijaama hoone (arhitekt Aleksander Vladovski), kus tänapäeval asub Eesti Mootorispordi Muuseum (MOMU). Lisaks on huviväärsed endine raudteejaama kompleks, muusikakooli hoone (kunagine elektrijaama kontor) ning 1920. ja 1930. aastatel ehitatud vanad tööstusasula hooned.

Turbas on sündinud teadusajakirjanik Tiit Kändler. Seal on õppinud kergejõustiklane Ants Kiisa ning endine Eesti Raadio töötaja ja kõneõpetaja Einar Kraut.

Asulat ümbritsevad põhjas Viruküla, edelas Lehetu, kagus Nurme ja kirdes Kivitammi.

AjaluguRedigeeri

 
Turbas asuv endine Ellamaa elektrijaam, kus 2018. aasta aprillist töötab Eesti Mootorispordi Muuseum ehk MOMU
 
8. detsembril 2019 taasavatud Turba raudteepeatus

Alevik tekkis seoses Tallinna–Haapsalu raudtee ja kohaliku turbatööstuse rajamisega. Keila–Haapsalu raudteelõiku ehitati 1902–1905.

Aastatel 1922–1923 rajati Turbasse Ellamaa elektrijaam, mille katlaid köeti kohaliku kütteturbaga. Sealt edasi hakkas asula kasvama: ehitati mõned majad ja kontorihoone ning peagi avati ka esimene pood. 1936. aastal avati Turba rahvamaja, kus 1940. aasta sügisel alustas tegevust Turba 6-klassiline kool, mis kasvas hiljem gümnaasiumiks. Rajati eramuid. 1930. aastateks oli kujunenud Turbast üks kenamaid ja heakorrastatumaid tööstusasulaid Eestis.

Teise maailmasõja ajal lõhkas taganev Punaarmee 1941. aastal elektrijaama osaliselt puruks. Saksa okupatsiooni ajal rakendati turbatootmisel tööjõuna vange. Taastatud Ellamaa jõujaamal oli oluline osa Eesti varustamisel elektrienergiaga. 1950. aastatel automatiseeriti turbatootmist. Elektritootmine lõpetati Ellamaa elektrijaamas 1966. aastal.

1960. aastatel ehitati viiekorruselisi elamuid.

1995. aasta septembris otsustas Eesti Raudtee Haapsalu–Riisipere raudteelõigu sulgeda. Raudteelõik likvideeriti 2004. aastal ja raudtee Turbani taastati 2019. aastal.

2014. aasta sügisest tegutseb Turba Kool põhikoolina, on varem olnud gümnaasium.

2018. aastal avati Turbas endises elektrijaamas Eesti Mootorispordi Muuseum (MOMU).

LiiklusRedigeeri

Aleviku põhjakülge piirab Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee. Sealt saab alguse ka asulat läbiv Turba–Lehetu tee. Mõlemal mainitud teel liiguvad ka liinibussid. Kaugbussiliinidega saab Turbast Tallinnasse, Haapsallu, Kärdlasse, Kuressaarde ning maakonnabussiliinidega Lehetusse ja Ellamaale, Riisiperre, Sauele ja Tallinna.

Asulat läbinud Riisipere–Haapsalu raudtee rööpad võeti üles 2004. aastal ning aastatel 2006–2007 rajati raudteetammile Läänemaa Tervisetee. 2017. aasta kevadel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada 8 miljonit eurot Riisipere–Turba raudteelõigu taastamiseks. Raudteelõik sai valmis 2019. aastal ja reisirongiliiklus sel lõigul taastati 8. detsembril 2019.

Turba tänavad: Aia, Jaama tee, Kivimäe tee, Kooli, Lasteaia, Lehetu tee, Lille, Läänemaa Tervisetee, Metsa, Pargi, Puiestee, Põllu, Raba, Rohuaia, Saare, Tiigi tee, Tehase, Tööstuse, Tööstuse põik, Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.

VälislingidRedigeeri