Kihmla

küla Anija vallas Harjumaal

Kihmla on küla Harju maakonnas Anija vallas. Kihmla küla nimi oli kunagi hoopis Uusküla. Kihmla küla piirneb ühel pool Parilaga, kus asub Parila rongipeatus ning seal peatuvad ainult Tallinn-Aegviidu liinil sõitvad rongid. Sellel küla poolel on ka metsa sees Kihmla soo. Kohalikud elanikud teavad rääkida legendi, et sohu on peidetud teise maailmasõja ajal suur tank. Teisel pool piirneb Kihmla küla Salumäe külaga. Kihmla ja Salumäe küla piiril asub kahe küla külaplats, kus aeg-ajalt tähistatakse koos külaelanikega erinevaid tähtpäevi. Sinna on asetatud mälestuskivi seal tegutsenud Harju-Jaani kihelkonnakooli auks.

Kihmla

Elanikke: 27 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3022[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 22′ N, 25° 16′ E
Kihmla (Eesti)
Kihmla
Vaade külaplatsile


AjaluguRedigeeri

Kihmla ja Salumäe külaplatsi juures asus aastatel 1874-1885 Harju-Jaani kihelkonnakool. Koolimaja oli 1866. aastal ehitatud kivist elamu. Kihelkonnakooli asutamise algatajaks oli Anija mõisniku poeg, noor parun Rudolf Unger-Strenberg. Ainukeseks õpetajaks koolis oli Raasiku köstrikooli viimane koolmeister Carl Gustav Reinwald, sest Raasiku köstrikool oli lõpetanud oma tegevuse ja nii ta suunduski edasi kihelkonnakooli. Kooli pidulikust avamisest kajastati sellest tollel ajal ka Eesti Postimehes. Kohale tulid veel Anija, Kiviloo ja Raasiku mõisnikud ja kirikuõpetaja.

Õppimine oli kihelkonnakoolis tasuline - viis rubla aastas. Õppeaineteks olid rehkendamine, laulmine, geograafia, usuõpetus, vene ja saksa keel. Õpilased elasid koolis ja õppetöö ketis septembrist juuni lõpuni. Esimesel aastal õppis seal seitse poissi ja kaheksa tüdrukut, kuid järgnevatel aastatel enam tüdrukuid selles koolis teadmata põhjustel ei õppinud. 1879. aastal õppis koolis 27 poissi, mis oli kõige suurem arv ning viimasel, 1885. aastal oli koolis 10 poissi. Kool lõpetas tegevuse, sest Aruküla vene õigeusu kihelkonnakool saavutas suurema populaarsuse.

 
Kihelkonnakoolist järele jäänud kivihunnik


Algselt jäi koolimaja köstri eluasemeks edasi, kuid 1906. aastal ta seal enam ei elanud, vaid kolis oma majja Kure tallu Haljava külas. 1907. aastal lasi kirikuõpetaja G.Steinfeldt köstrimaja remontida, et seal saaks uus köster elama tulla. Köstrimajas elati kuni 1940. aastate lõpuni, kui lahkusid viimased elanikud ning 1950. aastate keskel hooneid enam ei olnud.[3]

TaludRedigeeri

  • Eigo
  • Hansu
  • Kaubi
  • Kivastiku
  • Kulli
  • Käkermäe
  • Küti
  • Loigu
  • Loosauna
  • Lussu
  • Mardi
  • Mesila
  • Nigula
  • Põdra
  • Põlluallika
  • Pärnamäe
  • Saare
  • Sarapiku
  • Tagavälja
  • Tallo
  • Tammiku
  • Tollu
  • Uueraua-Katku

ArheoloogiamälestisedRedigeeri

  • Kultusekivi Põdra talu juures.[4]
  • Kivikalmeid on külas viis tükki. Need asuvad Pärnamäe talu lähistel. Need pärinevad 1. aastatuhande esimesest poolest. Nende läbimõõt on 4,2x4,5m ja kõrgus on kuni 0,5m. Need koosnevad peamiselt raudkividest ning suuremalt osalt on kaetud sambla ja mullakamaraga.[5]
  • Üks vana asulakoht Põdra talu lähistel.[6]


ViitedRedigeeri