Kaberneeme

küla Jõelähtme vallas Harjumaal

Kaberneeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Küla asub Kaberneeme poolsaarel, Eesti põhjarannikul. Poolsaar on vaid kahe kilomeetri pikkune. Tänapäeval kuulub poolsaar halduslikult Harju maakonna Jõelähtme valda. Kaberneeme külas asub ka Kaberneeme sadam, Kaberneeme poolsaarest läände jääb Kaberneeme laht, tema mõtteliseks jätkuks on Koipse (ka Koipsi) ja Rammu saared.

Kaberneeme

Elanikke: 121 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2452[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 31′ N, 25° 16′ E
Kaberneeme (Eesti)
Kaberneeme

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 137 inimest ja 2019. aasta seisuga elab külas 121 inimest. 2015. aastal oli neist eestlasi 128 (93,4%). [3]

Kaberneeme poolsaar on liivase pinnasega ja kattunud enamasti männimetsaga. Kaberneeme on tuntud matkamise ja puhkekoht, küla vahetus läheduses paiknevad RMK lõkkekohad.

PildidRedigeeri

AjaluguRedigeeri

2015. aastal tähistas Kaberneeme poolsaarel asuv Kaberneeme küla 640. aastapäeva. Üks esimesi tunnistusi, mis viitab sealsele asustusele, on 1375. aastast pärinevas Rootsi pühaku Brigitta imede kirjelduses. Algul oli Kaberneeme Kaberla külale kuulunud kalarand. 1375. aastal toimus Kaberneemes eesti ja rootsi kalurite kokkupõrge. 1485. aastal on Kaberneemet mainitud kui rootslaste küla.

Külas asus Kaberneeme-nimeline aianduskooperatiiv, millest on säilinud märkimisväärsed ehitised.

Kuni 1694. aastani esinevad andmed on sedavõrd vähesed, et ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet küla arengust ja selle elust. Kindlad entograafilised andmed tulevad 1694. aastast – tolleaegsetest dokumentidest ja kaartidelt selgub, et Kaberneeme külas oli siis 13 talu.

19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid Tallinna-lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. Oletatavasti oli Kaberneeme küla üks esimesi kohti, kus rakendati pöörisnooda ehk keerepüüki. Esimeste hulgas Eestis hakati kala suitsutama 1892. aastal ning 1893. aastast tegutses külas kilutööstus. Edukas kalandus soodustas küla laienemist ja juba 1912. aastal oli Kaberneemes 16 ning kümnendi lõpus aga juba 21 purjelaeva. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest märkimisväärselt suuri lõhesaake ja kaluriküla areng hoogustus veelgi. Kaberneeme poolsaare lähiveed olid algselt Pirita kloosti munkade kalastuskohad.[4]

Kaberneemest on alguse saanud ka selle kandi (Kuusalu kihelkonna) laevaehitus. Siit algas ka räimemüük Tallinna ning samuti munakivide vedu.[5]

Küla koostöö- ja käimisetraditsioonid katkesid 1944. aastal Nõukogude okupatsiooniga Eestis. Eeldatavasti põgenes tollal 300-st küla elanikust umbes pooled välismaale. Nõukogude ajal asus seal NSV Liidu piirivalvekordon.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri