Koitjärve
|
See artikkel on Eesti külast; väliseesti skaudilaagri kohta vaata Koitjärve (Rootsi) |
Koitjärve on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
| Koitjärve | |
|---|---|
 | |
Pindala: 77,8 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 0 (31.12.2021)[2] | |
|
EHAK-i kood: 3300[3] | |
| Koordinaadid: 59° 24′ N, 25° 37′ E | |
  | |
 |
Küla asub loodepoolses osas Soodla jõest põhjas ja kagupoolses osas samast jõest kirdes. Idas ulatub küla Valgejõeni. Küla ulatus loodest kagusse on umbes 20 km. Selle loodeosa jääb kaitseväe Soodla harjutusväljale ja kaguosa Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale. Koitjärve küla alale jäävad Kõnnu Suursoo, Võhma raba, Kobarsaare raba, pool Soodla luhta, Salgu soo ja Linajärve soo. Suuremad järved küla alal on Metstoa järved (muu hulgas Paukjärv, Ümarjärv), Jussi järved, Mähuste järv ja Augjärv.
Küla lõunaosas asus varem Koonukõrve küla.[4]
Ajalugu
muudaAjaloolise Koitjärve küla (ka Käidra, Käikõrve)[5] tuumik ja Koitjärve mõisa süda asusid Soodla jõest lõunas nüüdse Pillapalu küla alal Koitjärve rabast kirdes.
Talude rajamise aeg Koitjärvel pole täpselt teada, kuid 1693. aastal asutati Koitjärve mõis. 1694. aasta kaardil oli Koitjärvel märgitud mõisasüda (Keickierwe Hof), Jüri (Jörgen) ja Tooma (Thomas) talud ning vesiveski Soodla jõel. Põllumaad paiknesid Koitjärve ja Pikapõllu oosi vaheliselt alalt kuni Soodla jõeni. Siis jäid mõisamaade piiridesse ka põllumaad Tammiksalus, Vahtrikul ja Salumäel.[6]
1733–1940 kuulus mõis Tallinna linnale, sõdade vahel haldas seda Tallinna linna Koitjärve metsandik.
Aastatel 1918–1940 oli Koitjärvel 13 talu.[7]
|
|
|
Aastatel 1911–1912 ja 1914–1919 elas Koitjärvel Oru talus, oma metsavahist venna Jüri juures kirjanik A. H. Tammsaare.[8] Kirjaniku Kõrvemaa eluperiood inspireeris teda kirjutama romaani "Kõrboja peremees".
Koitjärvelt Kõvasoolt on pärit ajakirjanik, kirjastaja ja poliitik Jakob Ploompuu. Samas Laane talus tegeles ta põllupidamisega. Teise maailmasõja ajal oli Laane taluga seotud kunstnik Eerik Haameri elu ja looming.
Ümarjärve ääres asus Soome konsuli Emil Vesterineni ja Soome eestluse hoidja Madlena Vesterineni suvila.
1931–1940 tegutses Metstoa talu lähedal Paukjärve ääres NMKÜ Koitjärve laager.[9] Koitjärvel Laagri asukohal on tänapäeval RMK telkimisala, endisest laagrist on alles vaid betoonist lõkkease ja majade vundamendipostid. 1931. aastal sõitsid ettevõtja Volbrecht Tatsi bussid liinil Tallinn-Anija-Koitjärve.[10] Liini avamise põhjuseks oli ilmselt Koitjärve laager.
Pärast Teist maailmasõda külad tühjendati ja hooned lammutati. Aastatel 1953–1992 tegutses piirkonnas Nõukogude armee polügoon.
Ajaloolistest talukohtadest on hooned Tooma-Jüril (Kõvasoo) ja Järvepõllul. 2009. aasta seisuga elati neist esimeses.[11] Nüüdse Koitjärve küla alale jäävad ajaloolistest Koitjärve talukohtadest Mähuste, Metstoa ja Vahtriku.
Viited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 23.09.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Eesti kohanimeraamat, vaadatud 6.12.2018.
- ↑ Eesti "Kõrve"-nimelised kohad - ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad, Jakob Kents, Teaduslik kirjandus, Tartu 1947, lk.33
- ↑ Keickierwe medh Desz Till Hörige pertinentcier i Kuszals Sochen i Harien belegen, Axell Holm, 1694
- ↑ 1935. aasta katastrikaardid
- ↑ Koitjärve ja A. H. Tammsaare, T. Haug, J. Veisserik, Anija vallavalitsus, 2005
- ↑ N.M.K.Ü. skautide suurlaager 29.VI-5.VII.1931, Noorte Meeste Kristlik Ühing, 1931, Tallinn, J. Roosileht
- ↑ Eesti autoajaloo leheküljed
- ↑ Koitjärve – kodumaahuviliste muinasjutumaa. Maaleht, 9. august 2009.