Kiili vald

vald Harjumaal

Kiili vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast lõunas.

Kiili vald


Pindala: 101 km² (2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 6391 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 63,4 in/km²
EHAKi kood: 0305[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kiili
Kaart

Kiili valla pindala on 100,7 km². Vald paikneb Ülemiste järvest lõunas Tallinna–Tartu maantee ja Viljandi maantee vahel. Valda läbib Viljandi maanteelt lähtuv Kiili–Nabala–Tuhala tee. Kiili vald piirneb põhjas Tallinna, idas Rae, lõunas Kose ja läänes Saku vallaga.

Vallas elab 6364 elanikku (seisuga 1. jaanuar 2023).

Vallal on kool, lasteaed, kunstide kool, noortekeskus, staadion ja terviserajad.

Vallakeskusest Tallinna on 21 km, mis lubab 65% elanikest käia tööl pealinnas ning ühtlasi saada osa suurlinna haridus- ja kultuurivõimalustest. Kiili valla Vaela küla koos Rae valla Kurna külaga (nn IKEA piirkond) on alates 2020. aastast muutunud kõige kiiremini arenevaks ettevõtlus- ja ärialaks Tallinna Ringtee ääres. 5. oktoobril 2023. aastal avati Viljandi maantee ääres Luige Keskus.[4]

Kiili vallavanem on alates 2014. aastast Aimur Liiva. Kiili vallavolikogu esimees on 2017. aastast Merje Einmann.

Asustus

muuda

Kiili vallas on 1 alev, 2 alevikku ja 13 küla.

Kiili

Alevikud

muuda

Kangru, Luige

Külad

muuda

Arusta, Kurevere, Lähtse, Metsanurga, Mõisaküla, Nabala, Paekna, Piissoo, Sausti, Sookaera, Sõgula, Sõmeru, Vaela.

Loodus

muuda

Jõed: Vääna. Jõe keskmine vooluhulk on 2,4 m³/s; suurvee ajal üle 15 m³/s. Rabad: Paekna, Saarte Sood: Männi, Sausti, Vaela

Haridus

muuda

2006. aastal sai uue maja Kiili Gümnaasium, millele rajati juurdeehitus 2018. Õpilaste arv on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud, 2022/23. õppeaastal on see 960. Kooli gümnaasiumiosas on kaks õppesuunda – meedia ja riigikaitse – ning riigieksamite tulemustelt on kool maakonnas esimeste seas.

Kiili Lasteaia suur maja valmis 2008, sellele lisandusid kümmekonna aasta eest veel väike maja ja moodulhoone. 2017 valmis lasteaed Kangru alevikus, 2023. aastal avab uksed lasteaed Kurna teel ning 2024. aastal veel üks Vaelas. Kuna elanikkond on noor, siis on vajadus lasteaia- ja koolikohtade järgi suur.

Kiili Kunstide Koolis saab õppida nii muusikat kui ka kunsti. 2022. aastal tegutsemise 60 aastapäeva tähistanud Rahvamajast leiab mitmed isetegevusringid, alustades rahvatantsust ja koorilaulust ning lõpetades näiteks kellade ansambliga. Kaugel väljaspool valla piire on tunnustust kogunud Kiili vanamuusikaansambel.

Sport

muuda

Valla spordielu on mitmekesine. Ellu on kutsutud võistlussari „Vallarahva mängud", kus osaleb arvukalt erinevate külade võistkondi. Lisaks toimuvad väiksemad kohapealsed võistlused nagu „Kangru rull" või „Paekna ümber järve jooks". Koos kooliga valminud spordihoone lubab pakkuda kõike vajalikku ka rahvusvahelise tasemega võistlustele. Eriti tugevaks Kiili valla noortespordi kaubamärgiks on aastate jooksul kujunenud võrkpall. Kiili vald on olnud traditsiooniliselt väga edukas ka üleriigilistel Eestimaa valdade suve- ja talimängudel.[viide?]

Kiili valla elanike keskmine sissetulek oli 2022. aastal ligikaudu 2127 eurot kuus, mis on üks Eesti suuremaid. Kiili valla elanikud on oma vallaga väga rahul, Rahandusministeeriumi poolt läbi viidavad perioodilised uuringud asetavad Kiili teisele kohale Muhu valla järel.[5]

Rahvastik

muuda

Kiili vald on üks kõige kiiremini kasvava elanike arvuga valdu. Aastatuhande algusest on Harjumaal (ja ka Eestis) protsentuaalselt kõige enam kasvanud Viimsi valla elanike arv – 333%. Kiili vald on 273%-ga teisel kohal.

Aasta Rrahvaarv
1. jaanuari seisuga[6]
2000 1875
2001 2023
2002 2132
2003 2332
2004 2543
2005 2842
2006 3218
2007 3618
2008 3944
2009 4182
2010 4310
2011 4444
2012 4538
2013 4588
2014 4585
2015 4694
2016 4995
2017 5123
2018 5302
2019 5461
2020 5704
2021 5936
2022 6157
2023 6364

Ajalugu

muuda

Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisa maadel.

Esimesed teated Kurna mõisast (praeguseks hävinud) pärinevad aastast 1348. Nabalasse rajati mõis XV sajandil, see kuulus Tallinna tsistertslaste nunnakloostrile. Praegune Nabala mõisahoone ehitati XVIII sajandi lõpul. Sausti mõisa hoone rajati XVIII–XIX sajandil.

Valdade tekkimise järel 19. sajandi teisel poolel paiknesid Kurna ja Nabala vald, mis Esimese maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.–1939. aasta vallareformi käigus moodustati koos praeguste Saku ja Rae valla osadega Tõdva vald, mis püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Nõukogude võim moodustas seal algul kaks külanõukogu, Kurna ja Nabala, mis 1960. aastal liideti Nabalaks. 1970. aastate algul liideti Nabala omakorda Saku külanõukoguga. Ääremaa staatust leevendas Tallinna lähedus ja eduka kolhoosi Rahva Võit tegevus. Sel ajal valmis palju elamuid ning tootmis- ja ühiskondlikke hooneid.

Valla sünnikuupäevaks võib pidada 22. juulit 1993, mil Vabariigi Valitsuse määrusega[viide?] loodi eraldiseisva omavalitsusüksusena Kiili vald.

Vaatamisväärsused

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.03.2019.
  2. Statistikaamet, vaadatud 26.07.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.03.2020.
  4. Jelizaveta (10. oktoober 2023). "Luige elanikud said enam kui 10 aastat oodatud kaupluse". Luige Keskus. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  5. https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022
  6. Harjumaa Linnulennult, Harjumaa Omavalitsuste Liit 2017

Välislingid

muuda