Kiili vald
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kiili vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast lõunas.
| Kiili vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 101 km² (2019)[1]  | |
|
Elanikke: 5891 (1.01.2021)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 58,4 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0305[3] | |
| Keskus: Kiili | |
 | |
 |
Kiili valla pindala on 100,4 km². Vald paikneb Ülemiste järvest lõunas Tallinna–Tartu maantee ja Viljandi maantee vahel. Valda läbib Viljandi maanteelt lähtuv Kiili–Nabala–Tuhala tee. Kiili vald piirneb põhjas Tallinna, idas Rae, lõunas Kose ja läänes Saku vallaga. Vallas elab 5461 elanikku (seisuga 1. jaanuar 2019). Vallal on kool, lasteaed, kunstide kool, noortekeskus, staadion, terviserajad ja muud põnevat. Kiili valla peamine tulevikugarantii on noored ja nooremas keskeas teotahtelised ning haritud inimesed, kes on otsustanud sinna oma kodu rajada ja tuleviku selle paigaga siduda ning loomulikult väga soodne geograafiline asukoht Tallinna lähedal, mis on omanud suurt tähendust minevikus ning linn määrab ka täna olulise tõmbekeskusena igapäevase elu ja tegevuse põhijooned. Vallakeskusest Tallinna on ainult 21 km, mis lubab väga suurel osal elanikest (65%) käia tööl pealinnas ning ühtlasi saada osa suurlinna haridus- ja kultuurivõimalustest. 2006. aastal sai uue maja Kiili Gümnaasium ja 2007. aastal Kiili Lasteaed, 2017 valmib lasteaed ka Kangru alevikus. Kuna vallarahvas hindab kohalikku kooli kõrgelt, siis õpilaste arv pidevalt kasvab. Kiilis tegutseb ka Kunstide Kool, milles leidub arvukalt erialasid nii muusika kui kunsti poole pealt. 2017. aastal tegutsemise 55 aastapäeva tähistanud Rahvamajast leiab mitmed isetegevusringid, alustades rahvatantsust ja koorilaulust ning lõpetades nt kellade ansambliga. Kaugel väljaspool valla piire on tunnustust kogunud Kiili vanamuusikaansambel.
Valla spordielu on mitmekesine. Ellu on kutsutud võistlussari „Vallarahva mängud", kus osaleb arvukalt erinevate külade võistkondi. Lisaks toimuvad väiksemad kohapealsed võistlused nagu „Kangru rull" või „Paekna ümber järve jooks". Koos kooliga valminud spordihoone lubab pakkuda kõike vajalikku ka rahvusvahelise tasemega võistlustele. Eriti tugevaks Kiili valla noortespordi kaubamärgiks on aastate jooksul kujunenud võrkpall. Kiili vald on olnud traditsiooniliselt väga edukas ka üleriigilistel Eestimaa valdade suve- ja talimängudel.
Kiili valla elanike keskmine sissetulek oli 2018. aastal ca 1600 eurot kuus. Töötute keskmine arv kuude lõikes oli 60, mis moodustas ca 2,5% tööealisest elanikkonnast.
Kiili vallavanem on alates 2014. aastast Aimur Liiva.[4]
Kiili vallavolikogu esimees on 2017. aastast Merje Einmann.
LoodusRedigeeri
Jõed: Vääna. Jõe keskmine vooluhulk on 2,4 m³/s; suurvee ajal üle 15 m³/s. Rabad: Paekna, Saarte Sood: Männi, Sausti, Vaela
RahvastikRedigeeri
Kiili vald on üks kõige kiiremini kasvava elanike arvuga valdu. Perioodil 2000 kuni 2017 on Harjumaal (ja ka Eestis) protsentuaalselt kõige enam kasvanud Viimsi valla elanike arv – 333%. Kiili vald on 273%-ga teisel kohal.
| Aasta | Rrahvaarv 1. jaanuari seisuga[5] |
|---|---|
| 2000 | 1875 |
| 2001 | 2023 |
| 2002 | 2132 |
| 2003 | 2332 |
| 2004 | 2543 |
| 2005 | 2842 |
| 2006 | 3218 |
| 2007 | 3618 |
| 2008 | 3944 |
| 2009 | 4182 |
| 2010 | 4310 |
| 2011 | 4444 |
| 2012 | 4538 |
| 2013 | 4588 |
| 2014 | 4585 |
| 2015 | 4694 |
| 2016 | 4995 |
| 2017 | 5123 |
| 2018 | 5302 |
| 2019 | 5461 |
AsustusRedigeeri
Kiili vallas on 1 alev, 2 alevikku ja 13 küla.
AlevRedigeeri
AlevikudRedigeeri
KüladRedigeeri
Arusta, Kurevere, Lähtse, Metsanurga, Mõisaküla, Nabala, Paekna, Piissoo, Sausti, Sookaera, Sõgula, Sõmeru, Vaela.
AjaluguRedigeeri
Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisa maadel.
Esimesed teated Kurna mõisast (praeguseks hävinud) pärinevad aastast 1348. Nabalasse rajati mõis XV sajandil, see kuulus Tallinna tsistertslaste nunnakloostrile. Praegune Nabala mõisahoone ehitati XVIII sajandi lõpul. Sausti mõisa hoone rajati XVIII–XIX sajandil.
Valdade tekkimise järel 19. sajandi teisel poolel paiknesid Kurna ja Nabala vald, mis Esimese maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.–1939. aasta vallareformi käigus moodustati koos praeguste Saku ja Rae valla osadega Tõdva vald, mis püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni.
Nõukogude võim moodustas seal algul kaks külanõukogu, Kurna ja Nabala, mis 1960. aastal liideti Nabalaks. 1970. aastate algul liideti Nabala omakorda Saku külanõukoguga. Ääremaa staatust leevendas Tallinna lähedus ja eduka kolhoosi Rahva Võit tegevus. Sel ajal valmis palju elamuid ning tootmis- ja ühiskondlikke hooneid.
Valla sünnikuupäevaks võib pidada 22. juulit 1993, mil Vabariigi Valitsuse määrusega[viide?] loodi eraldiseisva omavalitsusüksusena Kiili vald.
VaatamisväärsusedRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.03.2019.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 10.06.2021.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.03.2020.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17.10.2014
- ↑ Harjumaa Linnulennult, Harjumaa Omavalitsuste Liit 2017
VälislingidRedigeeri