Tõdva vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.

Tõdva vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kurna valla, Nabala valla, Tuhala valla, Nabala ja Rae valdade vahel asunud, Kohila valla ja Saku valla maa-aladest.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Tõdva vald moodustati maa-aladest: a) senise Kurna valla maa-alast; b) senise Nabala valla maa-alast; c) senise Tuhala valla Raudsepa nr. A-32 ja Sagari nr. A-33 talude ja seniste Nabala ja Rae valdade vahel asuvate lahus-heinamaatükkide maa-aladest; d) senise Kohila valla Kirdalu asunduse maa-alast; e) senise Saku valla maa-alast, välja arvatud Julienhof, Linsi, Kasemetsa, Männimäe nr. A-54, Tariku nr. A-55 ja Murumäe talude, maatüki nr. A-74 ja Saku metsandiku kvartaalide nr. 4–7 maa-alad[1].

1939. aastal oli vallas 3236 elanikku, territooriumi suurus oli 21 014,48 ha.

1939. aastal kuulusid Tõdva valla koosseisu: Järve, Lehmja, Peetri, Kurna-Mõisaküla, Saire, Vaela, Vene, Lehtse, Padi, Mäe, Luige ja Kurna-Nõmme külad, Mõigu asundus ja Lehmja asundus, Liiva alevik ja Kurna mõis, Kajamaa, Tõdva, Saku-Nõmme, Kiisa, Saku-Mõisaküla ja Kirdalu külad, Saku alevik, Metsnurga, Sõgula, Nabala-Mõisaküla, Sõmeru, Siberi, Püsso, Kurevere, Ärusta, Nabala-Nõmme, Sookaera-Metsnurga, Sookaera, Paekna, Nabala-Pealtjõe ja Nabala-Altjõe külad[2].

Esimene vallavanem oli Rudolf Marmor, kes valiti tagasi 10. jaanuaril 1940.

Vald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.

Vabariigi Valitsuse otsusega 27. veebruarist 1940 eraldati Tõdva vallast ja liideti Tallinna linnaga arvates 10. aprillist 1940 Kurna metsa ja Liiva kalmistu maa-ala, Risti-Liiva aleviku ehituskrundid ja raudteealune maa-ala, Saku mõisa järele oleva mõisamaakoha osa ning Mõigu mõisa järele olevate talumaade Ülemiste järve äärsed osad. See oli eelviimane Eesti Vabariigis toimunud vallapiiride muutus.

Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine muuda

8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[3] vallas Kurna külanõukogu, Nabala külanõukogu ja Saku külanõukogu.

30. aprillil 1947 eraldati Kiisa küla Saku külanõukogust ja liideti Kohila valla Kurtna külanõukoguga.

26. septembril 1950 arvati vald Harju rajooni koosseisu.

Viited muuda

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
  3. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.

Kirjandus muuda

  • Risti-Liiva asula Tallinna külge. Päevaleht, 19. november 1939, nr. 315, lk. 3.
  • Laiendati Tallinna linna piire. Uus Eesti, 29. veebruar 1940, nr. 57, lk. 6.