Liiva kalmistu on kalmistu Tallinnas Nõmme linnaosas Liiva asumis aadressil Kalmistu tee 34.

Liiva kalmistu
Peasissepääs, taamal kabel
Asukoht Nõmme linnaosa, Tallinn
Koordinaadid 59° 22′ 36″ N, 24° 43′ 47″ E
Pindala 118 ha
Kaart
Liiva kalmistu kabel
Liiva kalmistu kabel
Liiva kalmistu kabel

Liiva kalmistu kabel

muuda
  Pikemalt artiklis Liiva kalmistu kabel

Kalmistu maa-alal paikneb 1935. aastal valminud kabel (arhitektuurimälestis[1]) ja Punase terrori ohvrite mälestusmärk. Liiva kabel on projekteeritud arhitekt Herbert Johansoni poolt 1934. aastal. Tegemist on klomppaest funktsionalistliku sakraalehitisega.

Ajalugu

muuda

Kalmistu võeti kasutusele 1935. aastal. Esimesena maeti Liiva kalmistule D-kvartalisse 28. jaanuaril 1935 ilmaliku kombetalitusega tolleaegne Eesti Sotsialistlikku Tööparteisse kuulunud Riigikogu liige Hans Martinson. Kalmistu ametlik avamine leidis aset alles 22. septembril 1935.

Kalmistu peasissepääs, kabel ja mälestusmärk moodustavad käsitletaval maa-alal kandva telje. See on Liiva kalmistu sümbol, tunnusobjekt kalmistu külastajatele.

Oma 64-hektarilise pindalaga oli Liiva 1978. aastani Tallinna suurim kalmistu. Looduselt ja pinnaselt on ta oma ülesandeks kõigiti sobiv.

Algselt oli kalmistu planeerimisel silmas peetud põhimõtet säilitada matmispaikadeks eraldatud kvartalite vaheradadel puutumatut metsamaastikku, kuid hiljem on matuste arvukuse kasvades sellest loobutud. Algsed vaheteed on hästi avarad. Osa kalmistu territooriumist üle Valdeku tänava idas on säilinud veel puutumata ja korrastamata metsaalana. Seni kasutusel olevates kvartalites domineerivad kalmude asetus sirgetes ridades ja rangete betoonääristega ümbritsetud matmispaigad. Liiva kalmistul leidub ka laiu kvartaleid reahaudadega (invaliididekodude patsientide ja teiste, enamasti omasteta surnute matmiseks), mida algul küll haljastatakse, kuid mis hiljem jäävad mahajäetud kalmudena vaesestama kalmistu üldilmet.

Maetuid

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda