Rein Aun

Rein Aun (5. oktoober 1940 Liiva, Nõmme – 11. märts 1995 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja), kes võitis 1964. aasta suveolümpiamängudel kümnevõistluses hõbemedali. 1968. aastal püstitas ta maailmarekordi viievõistluses.

Rein Aun

Rein Aun (vasakul) 1964. aasta olümpiamängudel
Isikuandmed
Riik	NSV Liit
Sünniaeg	5. oktoober 1940
Sünnikoht	Nõmme
Surmaaeg	11. märts 1995 (54-aastaselt)
Surmakoht	Tallinn
Pikkus	189 cm
Kaal	87–89 kg
Medalid
Olümpiamängud Hõbe 1964 kümnevõistlus

Elukäik

1960. aastal lõpetas ta Tallinna 18. Keskkooli ja asus Tartu Riiklikku Ülikooli kehakultuuri õppima, ülikooli lõpetas 1969. aastal.

Ta töötas Kalevis, KSMK-s, Tööjõureservides ja Schnelli kergejõustikuklubis treenerina, Kergejõustikuliidu peasekretärina ja Tallinna Sadamas administraatorina. Tema nimekaim kümnevõistlejast õpilane oli Sven Reintak. Aun oli kümnevõistlusklubi Dekatlon üks asutajaid ja president.

Sportlaskarjäär

Aun alustas kergejõustikutreeninguid 1955. aastal Spartakis Vladimir Žulini käe all. Kümnevõistlusega hakkas tegelema 1957. aastal ning püstitas 1959. aastal Nõukogude Liidu noorterekordi. Ülikoolis õppides sai tema treeneriks Fred Kudu.

Kümnevõistlus

1964. aasta Tōkyō olümpiamängudel kogus ta (Nõukogude Liitu esindades) 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti; alade tulemused: 10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3) ning tuli sellega hõbemedalile. Samal aastal sai ta ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali, samuti hõbemedali Liidu sisemeistrivõistlustel kuuevõistluses.

1964. aastal püstitas ta kümnevõistluses kaks Eesti NSV rekordit: kõigepealt 7813 ja siis 7842 punktiga. Mexico OM-i eelsetel aastatel püstitas ta ka Nõukogude Liidu rekordid 7979 ja 8026 punktiga (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4.38,6).

Euroopa meistrivõistlustel 1966. aastal sai ta 7378 punktiga 5. koha. Kuldmedali võitis Aun nii 1967. kui ka 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt. 1968. aasta México olümpiamängudel ta katkestas. Selle aasta parima tulemuse saavutas ta Leninakanis 18. augustil 1968: 7898 punkti (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4:38,6).

Sportlaskarjääri jooksul osales ta 49 kümnevõistlusel, millest lõpetas 43.

Kokku võistles ta 11 korda Nõukogude Liidu koondises (1964–1970) ja 16 korda Eesti NSV koondises (1959–1971).

Viievõistlus

Viievõistluses püstitas ta 18. juulil 1968 Tartus maailmarekordi 4079 punktiga (uue punktitabeli järgi 4273 punkti, mis on siiani kehtiv Euroopa rekord), alade tulemused: 7.33 – 72.26 – 21,9 – 50.06 – 4.34,5).

Tunnustus

• 1960 – NSV Liidu meistersportlane
• 1964 – Kalevi auliige
• 1967 – suurmeister

Isiklikku

Rein Auna peres oli neli venda ja õde.

Tema esimene abikaasa Ebe-Kai Aun on spordipedagoog, nende poeg Martin Aun on olnud elukutseline jalgrattur.

Rein Aun on maetud Tallinna Liiva kalmistule.

Kirjandus

• Erlend Teemägi. "Spordimehe saatus". Tallinn 1973, lk 7–51
• "Spordi kuulsuseks 2" (koostanud Paavo Kivine). Tallinn 1979, lk 49–83
• "Eesti kergejõustiku kolmveerandsada" (koostanud Ülo Tuulik). Tallinn 1984, lk 99–103
• Erlend Teemägi. "Eesti kümnevõistlus läbi aegade". Tallinn 2003, lk 49–54, 154–159, 178–179
• Jaan Jürine. "Auna-Kutt: katse piiluda medalimehe pildi taha". Eesti Päevaleht, 26. november 2007
• "Eesti kergejõustiku kullakamber" (koostanud Deivil Tserp). Tallinn 2010, lk 118–125
• Valeri Maksimov. "Rein Aun. Kuuekümnendate kuningas". Tallinn 2015

Välislingid

• [Haud Tallinna Liiva kalmistul]