Kümnevõistlus
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus. Võistlused toimuvad kahel päeval järjest ning võitjaks tuleb suurima punktisummaga sportlane. Kümnevõistluses võistlevad mehed, naiste mitmevõistlus toimub seitsmevõistluses.
Kümnevõistluse maailmarekord on Kevin Mayeri 2018. aastal kogutud 9126 punkti.
Kümnevõistlus on kaasaegsete olümpiamängude kavas alates 1912. aastast.
Kümnevõistluse aladRedigeeri
Kümnevõistlus kestab kaks päeva, mõlemal päeval on kavas viis ala.
Esimene päev:
Teine päev:
Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kokkuvõttes kõige rohkem punkte saanud sportlane.
PunktisüsteemRedigeeri
Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985). Soorituste eest üksikaladel teenib sportlane punkte vastavalt järgmistele valemitele: A*(B–P)C (jooksualad) ja A*(P–B)C (väljakualad). Jooksu- ja väljakualade jaoks on valemid erinevad seetõttu, et jooksualadel on parem tulemus väiksem (kiirem aeg), väljakualadel aga vastupidi.
A, B ja C on parameetrid, mis sõltuvad konkreetsest üksikalast. P on aga sportlase tulemus vastaval alal, mida mõõdetakse sekundites (jooksud), meetrites (heited) või sentimeetrites (hüpped).
Kõigi alade valemites on astendaja (C) ühest suurem, mistõttu on punktiskaala progressiivne. See tähendab seda, et väga hea tulemuse parandamine annab suurema punktilisa kui samavõrra keskpärase tulemuse parandamine.
Kümnevõistlejad ei teeni kõigil aladel võrreldaval hulgal punkte. Keskmisest märksa enam punkte saab tüüpiline kümnevõistleja kaugushüppes, alla keskmise aga kuulitõukes ja 1500 meetri jooksus. See tuleneb sellest, et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega. Keskmine kümnevõistleja on aga kehaehituselt märksa lähedasem kaugushüppajale kui kuulitõukajale või 1500 meetri jooksjale, mistõttu on ka kümnevõistlejate tulemused kaugushüppes maailmatasemele palju lähemal kui kuulitõukes ja keskmaajooksus.
| Ala | A | B | C |
|---|---|---|---|
| 100 m jooks | 25,4347 | 18 | 1.81 |
| Kaugushüpe | 0,14354 | 220 | 1.4 |
| Kuulitõuge | 51,39 | 1.5 | 1.05 |
| Kõrgushüpe | 0,8465 | 75 | 1.42 |
| 400 m jooks | 1,53775 | 82 | 1.81 |
| 110 m tõkkejooks | 5,74352 | 28.5 | 1.92 |
| Kettaheide | 12,91 | 4 | 1.1 |
| Teivashüpe | 0,2797 | 100 | 1.35 |
| Odavise | 10,14 | 7 | 1.08 |
| 1500 m jooks | 0,03768 | 480 | 1.85 |
AjaluguRedigeeri
Terminit decathlon kasutasid esimest korda 20. sajandi algul rootslased. Kümnevõistlus loodi praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui töötati välja punktitabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal.
Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.
Kümnevõistlus oli esimest korda kavas praegusel kujul 1912. aastal Stockholmi olümpiamängudel. Selle võitis ülivõimsalt 23-aastane pooleldi indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistluse võitjate tituleerimine kergejõustiku kuningaks).
ReeglidRedigeeri
Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30-minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.
Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tõkkejooksus paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.
Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala.
Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu.
Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:
Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.
Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.
Võistleja, kes ei alusta mõnel mitmevõistluse alal võistlemist (ei soorita alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks, ta ei saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.
Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.
Pärast iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ja punktide summa pärast kõiki seni lõppenud alasid) kõigile võistlejatele teatavaks teha.
Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdsete punktisummade korral on võitja sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.
Kümnevõistlus EestisRedigeeri
.jpg)
1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi Aberg korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Sellest võistlusest ei ole säilinud ühtegi dokumenti, sest Abergi arhiiv hävis sõjatules.
1909. aasta septembris korraldasid Kalevi võimlejad mängu- ja lauluseltsi Lootus (Gonsori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.
Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge – 1. juunil (1918 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913 Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. Kalevi kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.
Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). Kalevi tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti.
Paremuse selgitamisel võeti aluseks Kalevi eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.
Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi Sport asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK-i esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 – 5.46 – 7.90 – 1.40 – 56,0 – 22,0 – 27.52 – diskv. – 30.40 – 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti.
Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.
Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas Eesti Spordilehe esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma – Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.
Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.
1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK-i juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0 (Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.
1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.
Peatüki kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eesti edetabelRedigeeri
Eesti parimad kümnevõistlejad nende isiklike rekordite järgi. Seisuga 24. veebruar 2023.[1]
| Jrk nr | Tulemus | Sportlane | Aeg |
|---|---|---|---|
| 1. | 8815 | Erki Nool | 7. august 2001 |
| 2. | 8604 | Maicel Uibo | 4. oktoober 2019 |
| 3. | 8526 | Kristjan Rahnu | 5. juuni 2005 |
| 4. | 8506 | Valter Külvet | 3. juuli 1988 |
| 5. | 8484 | Karel Tilga | 11. aprill 2021 |
| 6. | 8445 | Johannes Erm | 14. juuli 2019 |
| 7. | 8405 | Janek Õiglane | 8. aprill 2022 |
| 8. | 8398 | Mikk Pahapill | 29. mai 2011 |
| 9. | 8322 | Andrei Nazarov | 17. mai 1987 |
| 10. | 8299 | Kristjan Rosenberg | 28. juuni 2021 |
| 11. | 8232 | Sven Reintak | 18. mai 1986 |
| 12. | 8179 | Indrek Kaseorg | 31. mai 1998 |
| 13. | 8156 | Risto Lillemets | 30. mai 2021 |
Maailmarekordi arengRedigeeri
Olümpiamängude medalivõitjadRedigeeri
* 1912. a. kaks olümpiakulda võitnud Jim Thorpe tulemused (ka viievõistluses) tühistati, kuna sportlane tunnistati elukutseliseks. Alles 70 aastat hiljem tema õigused taastati.
Maailmameistrivõistluste medalivõitjadRedigeeri
MehedRedigeeri
| Aasta |  |
 |
 |
|---|---|---|---|
| 1983 | Daley Thompson  8666
|
Jürgen Hingsen  8561
|
Siegfried Wentz 8478
|
| 1987 | Torsten Voss  8680
|
Siegfried Wentz 8461
|
Pavel Tarnavetski  8375
|
| 1991 | Dan O'Brien  8812
|
Mike Smith  8549
|
Christian Schenk 8394
|
| 1993 | Dan O'Brien 8817
|
Eduard Hämäläinen  8724
|
Paul Meier 8548
|
| 1995 | Dan O'Brien 8695
|
Eduard Hämäläinen 8489
|
Mike Smith 8419
|
| 1997 | Tomáš Dvořák  8837
|
Eduard Hämäläinen  8730
|
Frank Busemann 8652
|
| 1999 | Tomáš Dvořák 8744
|
Dean Macey 8556
|
Chris Huffins 8547
|
| 2001 | Tomáš Dvořák 8902
|
Erki Nool  8815
|
Dean Macey 8603
|
| 2003 | Tom Pappas 8750
|
Roman Šebrle 8634
|
Dmitri Karpov  8374
|
| 2005 | Bryan Clay 8732
|
Roman Šebrle 8521
|
Attila Zsivóczky  8385
|
| 2007 | Roman Šebrle 8767
|
Maurice Smith  8644
|
Dmitri Karpov 8586
|
| 2009 | Trey Hardee 8790
|
Leonel Suarez  8640
|
Aleksandr Pogorelov  8528
|
| 2011 | Trey Hardee 8607
|
Ashton Eaton 8505
|
Leonel Suarez 8501
|
| 2013 | Ashton Eaton 8809
|
Michael Schrader 8670
|
Damian Warner 8512
|
| 2015 | Ashton Eaton 9045 MR
|
Damian Warner 8695
|
Rico Freimuth 8561
|
| 2017 | Kévin Mayer  8768
|
Rico Freimuth 8564
|
Kai Kazmirek 8488
|
Euroopa meistrivõistluste medalivõitjadRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel iaaf.org
- Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel alltime-athletics.com
- Kümnevõistluse naiste kõigi aegade edetabel iaaf.org
- Lühikokkuvõte võistlusmäärustest ekjl.ee