Ava peamenüü

Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus. Võistlused toimuvad kahel järjestikusel päeval ning võitjaks tuleb suurima punktisummaga sportlane. Kümnevõistluses võistlevad peamiselt mehed, naised aga seitsmevõistluses.

Kümnevõistluse maailmarekord on Kevin Mayeri 2018. aastal kogutud 9126 punkti.

Kümnevõistlus on kaasaegsete olümpiamängude kavas alates 1912. aastast.

Kümnevõistluse aladRedigeeri

Kümnevõistlus kestab kaks päeva, mõlemal päeval on kavas viis ala.

Esimene päev:

Teine päev:

Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kokkuvõttes kõige rohkem punkte saanud sportlane.

PunktisüsteemRedigeeri

Soorituste eest üksikaladel teenib sportlane punkte vastavalt järgmistele valemitele: A*(B–P)C (jooksualad) ja A*(P–B)C (väljakualad). Jooksu- ja väljakualade jaoks on valemid erinevad seetõttu, et jooksualadel on parem tulemus väiksem (kiirem aeg), väljakualadel aga vastupidi.

A, B ja C on parameetrid, mis sõltuvad konkreetsest üksikalast. P on aga sportlase tulemus vastaval alal, mida mõõdetakse sekundites (jooksud), meetrites (heited) või sentimeetrites (hüpped).

Kõigi alade valemites on astendaja (C) ühest suurem, mistõttu on punktiskaala progressiivne. See tähendab seda, et väga hea tulemuse parandamine annab suurema punktilisa kui keskpärase tulemuse sama suur parandamine.

Kümnevõistlejad ei teeni kõigil aladel võrreldaval hulgal punkte. Keskmisest märksa enam punkte saab tüüpiline kümnevõistleja kaugushüppes, alla keskmise aga kuulitõukes ja 1500 meetri jooksus. See tuleneb sellest, et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega. Keskmine kümnevõistleja on aga kehaehituselt märksa lähedasem kaugushüppajale kui kuulitõukajale või 1500 meetri jooksjale, mistõttu on ka kümnevõistlejate tulemused kaugushüppes maailmatasemele palju lähemal kui kuulitõukes ja keskmaajooksus.

Ala A B C
100 m 25,4347 18 1.81
Kaugushüpe 0,14354 220 1.4
Kuulitõuge 51,39 1.5 1.05
Kõrgushüpe 0,8465 75 1.42
400 m jooks 1,53775 82 1.81
110 m tõkkejooks 5,74352 28.5 1.92
Kettaheide 12,91 4 1.1
Teivashüpe 0,2797 100 1.35
Odavise 10,14 7 1.08
1500 m jooks 0,03768 480 1.85

AjaluguRedigeeri

Terminit decathlon kasutasid esmakordselt 20. sajandi algul rootslased. Kümnevõistlus loodi praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui töötati välja punktitabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985).

Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.

Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul 1912. aastal Stockholmi olümpiamängudel. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane pooleldi indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistluse võitjate tituleerimine kergejõustikukuningaks).

ReeglidRedigeeri

Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30-minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.

Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tõkkejooksus paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.

Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala.

Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu.

Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:

Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.

Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.

Võistleja, kes ei alusta mõnel mitmevõistluse alal võistlemist (ei soorita alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks, ta ei saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ja talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.

Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.

Pärast iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ja punktide summa pärast kõiki seni lõppenud alasid) kõigile võistlejatele teatavaks teha.

Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitja sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.

Kümnevõistlus EestisRedigeeri

1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi Aberg korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest Abergi arhiiv hävis sõjatules.

1909. aasta septembris korraldasid Kalevi võimlejad mängu- ja lauluseltsi Lootus (Gonsori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.

Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge1. juunil (1918 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913 Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. Kalevi kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.

Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). Kalevi tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti.

Paremuse selgitamisel võeti aluseks Kalevi eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.

Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi Sport asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 – 5.46 – 7.90 – 1.40 – 56,0 – 22,0 – 27.52 – diskv. – 30.40 – 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti.

Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.

Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas Eesti Spordilehe esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma – Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.

Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.

1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0 (Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.

1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.

10 parimat sportlastRedigeeri

Eesti 10 parimat kümnevõistlejat nende isiklike rekordite järgi. Seisuga 17. juuli 2019.[1][2]

Tulemus Sportlane Aeg
8815 Nool, ErkiErki Nool 7. august 2001
8526 Rahnu, KristjanKristjan Rahnu 5. juuni 2005
8514 Uibo, MaicelMaicel Uibo 27. mai 2018
8506 Külvet, ValterValter Külvet 3. juuli 1988
8445 Erm, JohannesJohannes Erm 14. juuli 2019
8398 Pahapill, MikkMikk Pahapill 29. mai 2011
8371 Õiglane, JanekJanek Õiglane 12. august 2017
8322 Nazarov, AndreiAndrei Nazarov 17. mai 1987
8232 Reintak, SvenSven Reintak 18. mai 1986
8179 Kaseorg, IndrekIndrek Kaseorg 31. mai 1998

Maailmarekordi arengRedigeeri

Tulemus (Vana) Tulemus (uus) Sportlane Riik Aeg Koht
7485,61 6087 Aleksander Klumberg Eesti 16.17. september 1922 Helsingi
7710,775 6476 Harold Osborn USA 11.12. juuli 1924 Colombes
7820,93 6460 Paavo Yrjöla Soome 17.18. juuli 1926 Viiburi
7995,19 6586 Paavo Yrjöla Soome 16.17. juuli 1927 Helsingi
8053,29 6587 Paavo Yrjöla Soome 3.4. august 1928 Amsterdam
8255,475 6865 Akilles Järvinen Soome 19.20. juuli 1930 Viiburi
8462,235 6735 James Bausch USA 5.8. august 1932 Los Angeles
8790,46 7147 Hans-Heinrich Sievert Saksamaa 7.8. juuli 1934 Hamburg
7900 7254 Glenn Morris USA 7.8. august 1936 Berliin
8042 7287 Robert Mathias USA 29.30. juuni 1950 Tulare
7887 7592 Robert Mathias USA 25.26. juuli 1952 Helsingi
7985 7608 Rafer Johnson USA 10.11. juuni 1955 Kingsburg
8014 7653 Vassili Kuznetsov NSVL 17.18. mai 1958 Krasnodar
8302 7789 Rafer Johnson USA 27.28. juuli 1958 Moskva
8357 7839 Vassili Kuznetsov NSVL 16.17. mai 1959 Moskva
8682 7982 Rafer Johnson USA 8.9. juuli 1960 Eugene
9121 8009 Chuangkuang Yang Taiwan 27.28. aprill 1963 Walnut
8230 8119 Russell Hodge USA 23.24. juuli 1966 Los Angeles
8319 8234 Kurt Bendlin Saksamaa LV 13.14. mai 1967 Heidelberg
8417 8309 William Toomey USA 10.11. detsember 1969 Los Angeles
8454 8466 Nikolai Avilov NSVL 17.18. juuli 1972 München
8524 8429 Bruce Jenner USA 9.10. august 1975 Eugene
8538 8456 Bruce Jenner USA 25.26. juuni 1976 Eugene
8618 8634 Bruce Jenner USA 29.30. juuli 1976 Montreal
8622 8648 Daley Thompson Suurbritannia 17.18. mai 1980 Götzis
8649 8667 Guido Kratschmer Saksamaa LV 14.15. juuni 1980 Bernhausen
8704 8730 Daley Thompson Suurbritannia 22.23. mai 1982 Götzis
8723 8741 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 14.15. august 1982 Ulm
8743 8774 Daley Thompson Suurbritannia 7.8. september 1982 Ateena
8779 8825 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 4.5. juuni 1983 Bernhausen
8798 8832 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 8.9. juuni 1984 Mannheim
8847 Daley Thompson Suurbritannia 8.9. august 1984 Los Angeles
8891 Dan O'Brien USA 4.5. september 1992 Talence
8994 Tomáš Dvořák Tšehhi 3.4. juuli 1999 Praha
9026 Roman Šebrle Tšehhi 26.27. mai 2001 Götzis
9039 Ashton Eaton USA 22.23. juuni 2012 Eugene
9045 Ashton Eaton USA 28.29. august 2015 Peking
9126 Kevin Mayer Prantsusmaa 15..–16. september 2018 Talence

Olympic rings with transparent rims.svg Olümpiamängude medalivõitjadRedigeeri

Aasta      
1912 Jim Thorpe   8413 * Hugo Wieslander   7724 Charles Lomberg   7413
1920 Helge Løvland   6804 Brutus Hamilton   6770 Bertil Ohlson   6579
1924 Harold Osborn   7710 Emerson Norton   7350 Aleksander Klumberg   7329
1928 Paavo Yrjölä   8053 MR Akilles Järvinen   7931 Kenneth Doherty   7706
1932 James Bausch   8462 MR Akilles Järvinen   8292 Wolrad Eberle   8030
1936 Glenn Morris   7900 MR Robert Clark   7601 Jack Parker   7275
1948 Robert Mathias   7139 Ignace Heinrich   6974 Floyd Simmons   6950
1952 Robert Mathias   7887 MR Milton Campbell   6957 Floyd Simmons   6788
1956 Milton Campbell   7937 Rafer Johnson   7587 Vassili Kuznetsov   7465
1960 Rafer Johnson   8392 Chuangkuang Yang   8334 Vassili Kuznetsov   7809
1964 Willi Holdorf   7887 Rein Aun   7842 Hans-Joachim Walde   7809
1968 William Toomey   8193 Hans-Joachim Walde   8111 Kurt Bendlin   8064
1972 Nikolai Avilov   8454 MR Leonid Litvinenko   8035 Ryszard Katus   7984
1976 Bruce Jenner   8618 Guido Kratschmer   8411 Nikolai Avilov   8369
1980 Daley Thompson   8495 Juri Kutsenko   8331 Sergei Želanov   8135
1984 Daley Thompson   8797 Jürgen Hingsen   8673 Siegfried Wentz   8412
1988 Christian Schenk   8488 Torsten Voss   8399 David Steen   8328
1992 Robert Změlík   8611 Antonio Peñalver   8412 David Johnson   8309
1996 Dan O'Brien   8824 Frank Busemann   8706 Tomáš Dvořák   8664
2000 Erki Nool   8641 Roman Šebrle   8606 Chris Huffins   8595
2004 Roman Šebrle   8893 Bryan Clay   8820 Dmitri Karpov   8725
2008 Bryan Clay   8791 Andrei Kravtšenko   8551 Leonel Suarez   8527
2012 Ashton Eaton   8869 Trey Hardee   8671 Leonel Suarez   8523
2016 Ashton Eaton   8893 Kévin Mayer   8834 Damian Warner   8666

* 1912. a. kaks olümpiakulda võitnud Jim Thorpe tulemused (ka viievõistluses) tühistati, kuna sportlane tunnistati elukutseliseks. Alles 70 aastat hiljem tema õigused taastati.

Maailmameistrivõistluste medalivõitjadRedigeeri

Euroopa meistrivõistluste medalivõitjadRedigeeri

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1934 Hans-Heinrich Sievert, Saksamaa 8103 Leif Dahlgren, Rootsi 7770 Jerzy Plawczyk, Poola 7552
1938 Olle Bexell, Rootsi 7214 Witold Gerutto, Poola 7006 Josef Neumann, Šveits 6664
1946 Godtfred Holmvang, Norra 6987 Sergei Kuznetsov, NSV Liit 6930 Göran Waxberg, Rootsi 6661
1950 Ignace Heinrich, Prantsusmaa 7364 Örn Clausen, Island 7297 Kjell Tånnander, Rootsi 7175
1954 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 6752 Torbjörn Lassenius, Soome 6424 Heinz Oberbeck, Saksa Föderatiivne Vabariik 6263
1958 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 7865 Uno Palu, NSV Liit 7329 Walter Meier, Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) 7249
1962 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 8026 Werner von Moltke, Saksa Föderatiivne Vabariik (SFV) 8022 Manfred Bock, SFV 7835
1966 Werner von Moltke, SFV 7740 Jörg Mattheis, SFV 7614 Horst Beyer, SFV 7562
1969 Joachim Kirst, SDV 8041 Herbert Wessel, SDV 7828 Viktor Tšelnokov, NSV Liit 7801
1971 Joachim Kirst, SDV 8196 Lennart Hedmark, Rootsi 8038 Hans-Joachim Walde, Saksamaa 7951
1974 Ryszard Skowronek, Poola 8207 Yves Leroy, Prantsusmaa 8146 Guido Kratschmer, Saksamaa 8132
1978 Aleksandr Grebenjuk, NSV Liit 8340 Daley Thompson, Suurbritannia 8289 Siegfried Stark, SDV 8208
1982 Daley Thompson, Suurbritannia 8774 Jürgen Hingsen, Saksamaa 8517 Siegfried Stark, SDV 8433
1986 Daley Thompson, Suurbritannia 8811 Jürgen Hingsen, Saksamaa 8730 Siegfried Wentz, Saksamaa 8676
1990 Christian Plaziat, Prantsusmaa 8574 Dezső Szabó, Ungari 8436 Christian Schenk, SDV 8433
1994 Alain Blondel, Prantsusmaa 8453 Henrik Dagård, Rootsi 8362 Lev Lobodin, Ukraina 8201
1998 Erki Nool, Eesti 8667 Eduard Hämäläinen, Soome 8587 Lev Lobodin, Venemaa 8571
2002 Roman Šebrle, Tšehhimaa 8800 Erki Nool, Eesti 8438 Lev Lobodin, Venemaa 8390
2006 Roman Šebrle, Tšehhimaa 8526 Attila Zsivóczky, Ungari 8356 Aleksei Drozdov, Venemaa 8350
2010 Romain Barras, Prantsusmaa 8453 Eelco Sintnicolaas, Holland 8436 Andrei Krautšanka, Valgevene 8370
2012 Pascal Behrenbruch, Saksamaa 8558 Oleksi Kasjanov, Ukraina 8321 Ilja Škurenjov, Venemaa 8219
2014 Andrej Kraŭčanka, Valgevene 8816 Kévin Mayer, Prantsusmaa 8521 Ilja Škurenjov, Venemaa 8498
2016 Thomas van der Plaetsen, Belgia 8218 Adam Helcelet, Prantsusmaa 8157 Mihail Dudaš, Serbia 8153

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri