Ava peamenüü

Henrik Sepamaa (õieti Heinrich Richard Seppik; 9. veebruar 1905 Pärnu4. veebruar 1990 Tallinn)[1] oli eesti tõlkija.

Ta õppis 1925–1928 Tartu Ülikoolis eesti ja romaani filoloogiat.[1]

Ta töötas alates 1924. aastast esperanto keele lektorina, 1929–1939 oli Skandinaavia maades ja Tšehhoslovakkias. 1947–1956 oli ta NSV Liidus Komi vangilaagreis. Aastast 1956 töötas vabakutselise tõlkijana.[1]

Ta on tõlkinud eesti keelde islandi, norra, rootsi, taani, tšehhi, vene ja esperanto keelest. Lisaks on ta koostanud keeleõpikuid ja sõnaraamatuid ning tõlkinud eesti kirjandust (Friedebert Tuglas, Mats Traat) esperanto keelde. Ta avaldas ka tõlketeoreetilisi ja õigekeelsusalaseid artikleid.[1]

Sisukord

TunnustusedRedigeeri

TõlkeidRedigeeri

Esperanto keelestRedigeeri

Islandi keelestRedigeeri

  • Halldór Kiljan Laxness, "Hea preili ja Härrasmaja" (Loomingu Raamatukogu 17, 1957)
  • Halldór Kiljan Laxness, "Iseseisvad inimesed" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960)
  • Halldór Stefansson, "Tasu päästmise eest" (Loomingu Raamatukogu 7, 1960)
  • Ólafur Jóhann Sigurðsson, "Konstantinoopoli tähed" (Loomingu Raamatukogu 39, 1961)
  • Halldór Kiljan Laxness, "Napoleon Bonaparte: novellivalimik" (Loomingu Raamatukogu 15, 1962)
  • Halldór Kiljan Laxness, "Salka Valka" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963; 2. trükk Tallinn: Eesti Raamat, 1979)
  • Halldór Kiljan Laxness, "Aatomijaam" (Tallinn: Eesti Raamat, 1970)
  • "Islandi novell" (koos Arvo Alasega; koostanud Dina Šabakajeva; Tallinn: Eesti Raamat, 1979)

Norra keelestRedigeeri

  • Solveig Haugan, "Mullast oled sa võetud" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957)
  • Thor Heyerdahl, ""Kon-Tiki" ekspeditsioon" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957; 2. trükk Tallinn: Tänapäev, 2004)
  • Øivind Bolstad, "Toska saare vembumees" (koos E. Suurväljaga; Loomingu Raamatukogu 35, 1958)
  • Fridtjof Nansen, ""Fram" Polaarmeres. 1–2" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959)
  • Sigurd Hoel, "Nad armastasid teineteist" (Loomingu Raamatukogu 40, 1959)
  • Bjørnstjerne Bjørnson, "Rõõmus poiss" (Loomingu Raamatukogu 13, 1960)
  • Olav Duun, "Olsoy poisid" (Loomingu Raamatukogu 34–35, 1960)
  • Tarjei Veesaas, "Imelik tunne" (Loomingu Raamatukogu 11, 1961)
  • Johan Borgen, "Mesinädalad" (Loomingu Raamatukogu 9, 1964)
  • Arthur Omre, "Armastuse auto" (Loomingu Raamatukogu 12, 1965)
  • Tarjei Vesaas, "Jääloss" (romaan; Loomingu Raamatukogu 15–16, 1966)
  • Olav Duun, "Inimene ja deemonid" (Tallinn: Eesti Raamat, 1968)
  • Torborg Nedreaas, "Sinise kaevu muusika" (Tallinn: Eesti Raamat, 1968)
  • Kåre Holt, "Vana tee "Armastuse" juurde" (Loomingu Raamatukogu 32, 1971)
  • Jonas Lie, "Gilje pere. Maisa Jons" (Tallinn: Eesti Raamat, 1973)
  • "Norra novell" (koos Elvi Lumeti, Arvo Alase ja Arnold Raveliga; Tallinn: Eesti Raamat, 1976)
  • Henrik Ibsen, "Näidendid. I" (Tallinn: Eesti Raamat, 1978)
  • Alexander Kielland, "Garman & Worse. Kipper Worse" (Tallinn: Eesti Raamat, 1979)
  • Tarjei Vesaas, "Jääloss" (novellid ja romaan; Tallinn: Eesti Raamat, 1979)
  • Henrik Ibsen, "Näidendid. II" (Tallinn: Eesti Raamat, 1981)
  • Knut Hamsun, "Nälg. Müsteeriumid. Paan. Victoria" (Tallinn: Eesti Raamat, 1986; "Victoria" uuesti välja antud 1995)

Rootsi keelestRedigeeri

Taani keelestRedigeeri

  • Martin Andersen Nexø, "Tühjade kohtade reisijad" (Loomingu Raamatukogu 9, 1958)
  • Hans Kirk, "Tütarlaps tamburiiniga" (Loomingu Raamatukogu 12, 1959)
  • William Heinesen, "Nõiutud valgus" (Loomingu Raamatukogu 27, 1959)
  • Peer Schaldemose, "Vanemate patud" (Loomingu Raamatukogu 48, 1960)
  • Martin Andersen Nexø, "Inimlaps Ditte" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
  • Hans Christian Branner, "Punased hobused lumes" (Loomingu Raamatukogu 39, 1963)
  • Hans Christian Andersen, "Kaks muinasjuttu: Printsess hernel. Keisri uued rõivad" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964)
  • Tove Ditlevsen, "Noor tütarlaps saab vanaemaks" (Loomingu Raamatukogu 44, 1964)
  • Martin Andersen Nexø, "Morten Punane" (Tallinn: Eesti Raamat, 1965)
  • Hans Christian Andersen, "Metsluiged" (Tallinn: Eesti Raamat, 1967)
  • Hans Christian Andersen, "Lumekuninganna" (Tallinn: Eesti Raamat, 1973)
  • Hans Christian Andersen, "Väike merineitsi: muinasjutud ja lood" (värsid tõlkinud Harald Rajamets; Tallinn: Eesti Raamat, 1987; 2. trükk 2005)

Tšehhi keelestRedigeeri

Vene keelestRedigeeri

  • Vladimir Iljitš Lenin, "Noorsooühingute ülesanded: kõne Venemaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu 3. ülevenemaalisel kongressil 2. oktoobril 1920. aastal" (Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1940)
  • Grigori Gak, "Sotsialistlik ühiskond ja isiksus" (Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1946)
  • Jaan Sepp, Aleksander Gronski, "Viktor Kingissepp: elulugu" (Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1946)
  • Mihhail Saltõkov-Štšedrin, "Ühe linna ajalugu" (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946; 2. trükk Tallinn: Eesti Raamat, 1980)
  • Nikolai Gogol, "Taras Bulba" (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947)
  • Dmitri Furmanov, "Tšapajev" (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947; [2. trükk] Tallinn: Eesti Raamat, 1970 ; 3. trükk 1985)
  • Nikolai Gogol, "Surnud hinged" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958; 2. trükk Tallinn: Eesti Raamat, 1977)

Eesti keelest esperanto keeldeRedigeeri

  • Friedebert Tuglas, "En la fino de la mondo" ("Maailma lõpus"; Haapsalu: Tamverk, 1924)
  • Friedebert Tuglas, "Popi kaj Huhuu" (Haapsalu: Tamverk, 1924)
  • Friedebert Tuglas, "Kvin noveloj" (viis novelli; Haapsalu: Tamverk, 1924; 2. parandatud trükk Tallinn: Eesti Raamat, 1984)
  • Mats Traat, "Danco čirkau lokomobilo" ("Tants aurukatla ümber", koos Hillar Sahaga; Tallinn: Eesti Raamat, 1984)

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 470.