Viru raba

soo Harjumaal

Viru raba on raba Harjumaal Lahemaa rahvuspargis Tallinna–Narva maantee lähedal. Viru raba matkarada algab Liiapeksi–Loksa maantee lähistelt ja lõpeb Jõelähtme–Kemba tee ääres.[1]

Viru raba aerofoto
Viru raba

Viru raba pindala on 235 ha. Esindatud on rabale iseloomulik paks turbalasund, liigivaene taimestik, laukad ja älved.[2]

Teke ja nime päritoluRedigeeri

 
Viru raba täiskuuööl

Viru raba asub kohas, kus peale liustikujää sulamist ja jääpaisjärvede taandumist oli järv, mille mudasetted asuvad siiani soopõhjas. Järve kinnikasvamisel hakkaski tekkima raba, mille laienemisele panid piirid seda ümbritsevad luitevallid. Teades, et turba juurdekasv aastas on keskmiselt üks millimeeter ning turbalasundi paksus on ligikaudu kolm meetrit, saab arvutada välja Viru raba vanuse, mis on ligikaudu 3000 aastat.[1]

Viru raba nimi on tulnud sellest, et see asub ajaloolise Harjumaa idaosas, vastu Virumaad. Kuigi piir nende kahe maakonna vahel kulges veidi ida pool, mööda Valgejõge, võib arvata, et nii raba kui ka seda põhja pool ületav vallseljak, Viru mägi, on oma nime saanud piiriäärse asendi järgi.[2]

Lähiminevikus on Viru rabas toodetud freesimismenetlusel turbapuru, kuid nüüd otsitakse meetodeid freesturbaväljade taastamiseks.[1] Selleks alustati 2011. aastal jääksoode taastamist: tahetakse taastada looduslik veerežiim, eemaldada puittaimestik ja kõlvata uut turbasammalt. Taastamine kestis 2013. aasta novembrini.[3]

TaimestikRedigeeri

 
Viru raba päikesetõusul
 
Viru raba renoveeritud laudtee
 
Viru raba "saar"

Matkarada läbib mitmeid kooslusi. Palumänniku all maapinnal leidub Eestis tavalisi samblaid: palusammalt ja harilikku laanikut. Alustaimestik on suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni. Põõsaid ja teisi puid peale mändide ei ole.

Nõmmemetsad on heaks kasvukohaks samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm-liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus.

Piklikel rabapeenardel kasvavad rabamännid sookailu, mustika, kanarbiku ja sinikaga. Ning puudeta peenrail kasvab pigem kukemarja, murakat, kanarbikku ja tupp-villpead. Älvestel kasvavad veel küüvits, huulhein, jõhvikas ning rabakas. Viru rabas leidub kahte sorti putuktoidulist huulheina – nii ümaralehist kui ka pikalehist.[1]

LinnudRedigeeri

Viru rabas elavad linnud, kes eelistavad vaikust, rahu (kuigi linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusel olevat Tallinna–Narva maanteed on väga hästi kosta) ja niiskust. Sügiseti võib Viru rabas kohata tuhkhalli sulestikuga sookurgi, kelle jaoks on laukarabad sügisrände ajal ohututeks ööbimispaikadeks. Linnule on iseloomulikeks tunnusteks mustad hoosuled ja kurgualune ning puhmjalt alla rippuv saba, vanalinnul peas paiknev punane laik. Sookured elutsevad tavaliselt Viru raba soostuvatel raiesmikel. Veel võib Viru rabas kohata ka kaljukotkaid.

Värvulistest on Viru rabas rohkearvuliselt esindatud metskiur ja metsvint. Paljud linnud kasutavad ära laugaste olemasolu, pesitsedes rabasaartel. Näiteks võib seal kohata hõbekajakaid, parte ja varte.[1]

 
Viru raba vaatetorn

LoomadRedigeeri

Viru raba on küllaltki lage raba, mis pakub vähe varjet seal pesitseda üritavatele loomadele, mistõttu kohtab loomi pigem raba servaaladel ja seljandikel, kus on rohkem võimalusi märkamatuks jääda. Loomi kohtab vähe ka turistidele ja matkalistele soodsa asendi tõttu: Viru raba asub Tallinna–Narva maanteest ühe kilomeetri kaugusel ning rappa saab hästi laudteed mööda.

Viru rabas võivad jahti pidamas käia karu ja hunt, vahel ka ilves. Tihemini on näha rebast. Kährikut võib Viru rabas kohata, kui ta tuleb marju, hiiri ja linnupesi otsima. Metssiga kohtab seljandikel poegimise ajal. Talvel võib märgata põtra, kes jätab endast lumme sügavaid puhkeasemeid.[1]

MatkaradaRedigeeri

Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune, kulgeb enamasti mööda laudteed ja on tähistatud valge-rohelise-valge markeeringuga puudel. Eraldi on tähistatud ka pikem rada, 5,5 kilomeetri pikkune ringikujuline õpperada, mis kulgeb mööda laudteed ja loodeserval olevat luiteharja. Samune rabalõik on tähistatud sinise markeeringuga puudel. Raja ääres on puhke- ja vaatlusplatvorme ning raja keskel on suur vaatlustorn, millelt avaneb vaade tervele rabale. Matkamise muudavad informatiivsemaks ja hõlpsamaks mitmed rajaäärsed infotahvlid ja viidad.[1] Liiapeksi–Loksa maantee poolt vaatlustornini viiv laudtee osa renoveeriti aastal 2013 ning on nüüd läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Ratastooliga on võimalik sõita vaatetorni esimesele platvormile, vaatetorni tõusmisel tuleb kasutada abilist.[4] Lisaks kuulub Viru raba matkarada RMK 370 kilomeetri pikkuse Eestit läbiva matkaraja hulka, mis algabki Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgedes läbi Kõrvemaa metsade ja Soomaa rahvuspargi soomaastiku.[5] 2008. aasta 26. aprillil toimunud Giidi- ja kodulookonkursil "Viru Raba Rääkijad" tunnistati parimaks rabagiidiks Sirje Lillemets.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Kaia Kauts. Viru raba. Palmse: Keskkonnaamet, 2010. Kasutatud 20.10.12.
  2. 2,0 2,1 Ülo Mander. Viru raba õpperada, Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat, 1978.
  3. Viru raba jääksoo taastamine Lahemaa rahvuspargis. RMK. Kasutatud 08.11.2012.
  4. "Lahemaa rahvuspark ; Loodusega koos ; RMK". Vaadatud 22.11.2013.
  5. Matkatee – mis see on?. RMK. Kasutatud 8.11.12.

VälislingidRedigeeri