Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark
Koordinaadid	58° 26′ 24″ N, 25° 6′ 36″ E
Pindala	398,4 km²
Tüüp	rahvuspark
Moodustatud	1993

Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (398 km²) moodustub neljast soost. Paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril – Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul – Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse.

Soomaa

Suurvesi Soomaal

Nimi Soomaa pärineb akadeemik Teodor Lippmaalt, kes kasutas seda nime Edela- ja Kesk-Eesti piiril asuvate soode kohta.^[1]

RabadRedigeeri

Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba.^[1]

Kuresoo, mis moodustab põhiosa Soomaast, on ühtlasi Eesti suurim raba. Kuresoo koosneb kolmest osast: Suitsna, Leetva ja Toonoja rabast.^[1]

Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg – suurvesi. Üleujutused tekivad tavaliselt kevaditi äkilise lumesulamise ja jäämineku ajal, kui Sakala kõrgustiku lumeveed, mis valguvad Soomaale suuremate jõgede kaudu, ei mahu jõesängidesse ära, ujutades üle madalad tasandikud. Vaid Halliste jõe kaudu pääseb vesi liikvele.^[1]

FlooraRedigeeri

Soomaal on peaaegu 540 liiki soontaimi, üle 200 liigi sammaltaimi ja üle 360 liigi seeni. Kaitsealuseid liike on vähemalt 29.^[1]^[2]

FaunaRedigeeri

Soomaal elavad Eesti suurulukitest põdrad, metssead, kitsed, karud, hundid ja ilvesed. Samuti on Soomaal esindatud enamik Eesti väiksematest metsloomadest, sh kobras, kes paisutab üles kraave ja ojasid. Lindudest kohtab Soomaal muu hulgas metsiseid ja tetresid, samuti haruldasi kotkaid, musti toonekurgi ja kakke.^[1] Kokku on Soomaal elupaiga leidnud üle 40 liigi imetajaid, umbes 150 linnuliiki, 20 kalaliiki, 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid ning 35 liiki kiile.^[2]