Soomaa rahvuspark

Suurvesi Soomaal

Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril – Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul – Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse.

Nimi Soomaa pärineb akadeemik Teodor Lippmaalt, kes kasutas seda nime Edela- ja Kesk-Eesti piiril asuvate soode kohta.^[1]

Sisukord

RabadRedigeeri

Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba.^[1]

Kuresoo, mis moodustab põhiosa Soomaast, on ühtlasi Eesti suurim raba. Kuresoo koosneb kolmest osast: Suitsna, Leetva ja Toonoja rabast.^[1]

Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg – suurvesi. Üleujutused tekivad tavaliselt kevaditi äkilise lumesulamise ja jäämineku ajal, kui Sakala kõrgustiku lumeveed, mis valguvad Soomaale suuremate jõgede kaudu, ei mahu jõesängidesse ära, ujutades üle madalad tasandikud. Vaid Halliste jõe kaudu pääseb vesi liikvele.^[1]

FlooraRedigeeri

Soomaal on üle 500 liigi kõrgtaimi, üle 200 liigi sammaltaimi ja üle 360 liigi seeni. Kaitsealuseid liike on vähemalt 29.^[1]

FaunaRedigeeri

Soomaal elavad Eesti suurulukitest põdrad, metssead, kitsed, karud, hundid ja ilvesed. Samuti on Soomaal esindatud enamik Eesti väiksematest metsloomadest, sh kobras, kes paisutab üles kraave ja ojasid. Lindudest kohtab Soomaal muu hulgas metsiseid ja tetresid, samuti haruldasi kotkaid, musti toonekurgi ja kakke.^[1]